hambavahedega. · Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. · Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. · Sopiline: leheserv on ümarate, ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümaratipuliste hammastega · Loogeline: pmst sama nagu sopiline · Lainjas: leheserv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiire kasvu tõttu. · Ogaline: leheservas on teravad ogad. · Ripameline: leheserval on harunemata karvad. Lehetipp: · Terav: ühtlaselt ahenev. · Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp. · Ümar: kumera piirjoonega lehetipp · Tömp: peaaegu lame lehetipp. · Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus: · Ümardunud alusega lehed. · Südaja alusega lehed. · Kiilja alusega lehed.
VÕRA Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased. Pungad kuni1,5 cm pikad, värtnakujulised, teravatipulised, võrsest eemalehoiduvad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, 5-10 cm pikad, ovaalsed, terve või lainelise servaga, leheservas valged ripsmekarvad. Külgrood pöörduvad enne leheserva järsult tipu suunas. Leheroots kuni 1 cm pikk, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb lehtede puhkemise ajal. Isasõied lühikestes rippuvates kerajates kahvatukollastes urbades. Emasõied väikesed, 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Vili on kolmekandiline pähkel, mis paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Valminult kuupula avaneb ja
· Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised Harilik soosõnajalg Mets-soosõnajalg o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID · Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n)
o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’) Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised Harilik soosõnajalg Mets-soosõnajalg o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n)
annaabi.ee 
