rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine. Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse, varrest aga vesi ja mineraalained lehtedesse. Piki vart liiguvad allapoole orgaanilised ained, ülespoole vesi ja mineraalained. Lehtedele annab rohelise värvuse klorofüül. Fotosüntees toimub rohelistes taimeosades. Fotosünteesil tarvitakse valgusenergiat. Orgaanilised ained moodustavad fotosünteesil vees ja süsihappegaasist. Fotosüntees: tekib hapnik, orgaanilised ained moodustuvad, süsihappegaas neeldub, energia
Õhulõhed. Lehe makroehitus - osad, kuju, roodumine, lõhestumus. Lehe muudendid. Lehe ehituse varieerumine eri keskkonnatingimustes. Leht on taime maapealne osa, kus toimub fotosüntees (orgaanilise aine tootmine valgusenergia abil veest ja süsihappegaasist). Lehed paiknevad alati varrel. Lehe VÄLISEHITUS. Leht koosneb tavaliselt kahest osast: lehelabast ja leherootsust. Lehe tipu, serva ja üldkuju alusel eristatakse erinevaid lehekujusid. Lehelabal võib näha leheroodusid. Need moodustuvad lehe põhikoes kulgevatest juhtkimpudest. Tavaliselt on rood paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised
..4 cm pikkuseks. · Leherootsu ots kastetakse kasvustimulaatorisse ning pannakse seejärel substraati ca 2 cm sügavuselt. · Suureleheliste taimede puhul asetatakse terve leht mullapinnale, leheroodudele tehakse ca 1 cm pikkused ristipidised sisselõiked ning leht kinnitatakse mullapinnale selleks spetsiaalselt ette nähtud konksudega. · Lehetükkpistiku puhul tükeldatakse leht nii, et igale tükile jääks osaliselt leheroodusid. · Lehetükkpistikud tehakse ca 3 cm laiused nelinurksed või kolmnurksed. Mulda asetatakse pistikud nii, et leheroo poolne serv jääks allapoole. · Pungaga lehepistikute puhul lõigatakse leht taimelt koos kilbikesega, millel on pung või lühikese oksajupiga. 27.04.2016 Marje Kask 102 Lehepistik ja lehetükkpistik 27.04.2016 Marje Kask 103 Pungaga lehepistik 27.04
annaabi.ee 
