Võrdlused: öös vahel imeliseks pilguks on miski pärani kui kuristik, su silma sügavikust vilguks kui viipav hõõguv tuletikk, su ulmakangastuste hing kui vahupäine lainehari. Metafoor: hingeseesam. Isikustamised: kinni hoiab maine ahel, mõtteid pitsitab sul kramp, sulgub öine hingeseesam. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Tagasitulek'' Epiteedid: kuupaistet leherohelist, harda õrnusega, kallid üllad nimed, viimse piiri, noor männik, udus kiiri, võika ranna Võrdlus: hing rõõmust liplemas kui haab. Metafoor: puudub. Isikustamised: noor männik püüab udus kiiri ja kuskil padjal kõrvu pead, hing rõõmust liplemas. Ümberütlus: puudub. Luuletuse ''Pärnumaal, Matsi rannal'' Epiteedid: sünge lahe, mõte valus, taltumatu öine vesi, külm vaht, unistuste naine, võitmatu ja hele päike.
spetsiifika. nt. ,,Taavet" või ,,Apollon ja Daphne" Rokokoo tekkis Prantsusmaal, levis ka Saksamaal. ·Eelkõige puudutas sisekujundust. ·Ruumid muutusid väiksemaks, mugavamaks, intiimsemaks, tekkisid koridorid ·kasutati kergepäraseid elemente, lillelist tapeeti, peegleid, maale. ·Kasutati ebasümmeetrilist, kerget, elegantset ornamenti ·Kasutusele võeti heledamaid toone, eriti hõbehalli, helesinist, roosat, kollast ja leherohelist. Barokki maalikunst ·Kompositsioon muutus mitmekesiseks. ·Oluliseks kujunes valgus ·Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks ·Pintslitõmbed muudeti nähtavaks ·Maalid olid rahutud, dünaamilised ja ekspressiivsed ·Maaliti lahinguid, röövimisi, võitlusi, konfliktstseene. ·Levis manerism- tekkis Itaalias. *Figuuride venitamine *Armastati kasutada külmi toone *Rahutud tööd *Peenutsevad, ilutsevad tööd ·Itaalias tähtsal kohal seina-ja laemaalid
Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele, sest nendel on oluline tähtsus ainevahetuse protsessis. Osa vett on lehtedel või okastel vajalik fotosünteesiks e süsihappegaasi assimilatsiooniks, kuid suurem osa sellest aurustub nende kaudu. Peale saadud vee on puul vaja ka klorofülli (leherohelist) ja päikese energiat, et omastada fotosünteesi tarbeks lehe või okka pinna kaudu õhust süsihappegaasi. Juurtest saadud veega ja õhust saadud süsihappegaasiga toimuvad lehtedes keemilised protsessid, mille lõpp produktideks on hapnik, veeaur ja glükoos. Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks