- Mulla niiskus ja poorsus - Mula osakeste suurusjaotus (tekstuur) - Mullapinna struktuur e karedus Kuiva mulla heleduskordaja kasvab praktliselt kogu nähtava, lähedase ja keskmise infrapunase spektri piirkonna Mulla niiskuse hindamine keskmises infrapunases vee neeldumisribade piirkonnas (1.4, 1.9 ja 2.7 mikromeetit) 5. Taimkatte struktuuri kirjeldamine. LAI ja katvus olulised parameetrid. Lehtede pindala ruumtihedus u(x, y, z) m2/m3 lehepindala kuupmeetri ruumi kohta tülikas mõõta Lehtede pindala vertikaalne jaotus natuke rohkem andmeid. (noorel puul kõrgemal rohkem okkaid ja lehepindala ruumitihedussuurem) LAI m2/m2 - taimelehtede kogupindala jagatud maa-ala pindalaga, kus nad paiknevad. Dimensioonita suurus. Kõige paremini neelavad taimelehed sinises ja punases piirkonnas. Lehtede kaldenurkade ja orientatsiooni jaotus mis nurga all lehed paiknevad, nt okaspuul paiknevad nooremad okkad ladva pool
Kõrge suhte väärtus soodustab juurte teket, madal võrsete teket Tsütokiniinidega pritsimine aeglustab vananemist ja soodustab toitainete liikumist tsütokiniinidega pritsitud piirkonda (muudab selle aktseptorpiirkonnaks) Soodustavad varte pikenemiskasvu tänu rakkude intensiivsemale jagunemisele, aga ka rakkude venivuskasvu Soodustavad külgpungade puhkemist ja vähendavad seega apikaalset domineerimist Suurendavad lehepindala de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu Tsütokiniinidest algav signaali ülekande ahel Tsütokiniinide retseptor on sarnane bakteriaalse kahekomponendilise retseptoriga mis sisaldab sensorpiirkonna (His kinaas), millega signaal seostub, ja vastuse regulaatorpiirkonna, mis aktiveerub fosforüülimisel His kinaasi toimel. Enamik vastuse regulaatorpiirkondi sisaldavad ka nn transkriptsioonifaktori omadustega väljundpiirkonna
t. sirge tõus < -1). Täpsemal hindamisel on selgunud, et sellisel juhul on sirge tõus enamasti võrdne - 3/2-ga. Püüame konstantse saagi seadust ja isehõrenemise seadust teoreetiliselt tuletada, toetudes mõnele lihtsustavale eeldusele. Selleks toome kõigepealt mõistena sisse lehepinna indeksi (L, tähistatakse tihti ka lühendiga LAI, ingliskeelsest terminist Leaf Area Index) mõiste. Meenutuseks, L on dimensioonitu suurus, mis näitab kui palju on taimepopulatsioonis kokku lehepindala maapinna ühiku kohta (näiteks lehepinna ruutmeetreid ühe maapinna ruutmeetri kohta). Esimene lihtsustav eeldus väidab, et L ei kasva lõputult koos taimede massi suurenemisega vaid jääb mingist kohordi arengujärgust alates konstantseks. Seda lihtsal põhjusel, et lehestik ei saa koosneda lõputa paljudest PAR-i püüdvatest kihtidest, alumistele lehtedele sellisel juhul valgusressurssi ei jätkuks. Seega: L = λN = const; kus λ tähistab ühe täiskasvanud taime keskmist lehepindala.
annaabi.ee 
