Kiletiivalised Aine: bioloogia Klass: 8. kl. Autor: Kaire Paavel Kool: Loo Keskkool Juhendaja: Külli Kaasik Harjumaa 2002 1 Kiletiivalised (HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. ...
Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipelgas Fifth level Must sipelgas Vaaraosipelgas Kimalane Erakmesilane Lehemesilane Toitumine Täiskasvanud toituvad: Loomsest toidust Nektarist Õietolmust Sülemist Meest Teistest looduses leiduvatest toiduainetest Paljunemine Paljunemine on kehasisene Emased munevad: Haploidseid Diploidseid mune Veel paljunemisest Lesed arenevad viljastamata munadest Teised mesilased viljastatud munadest Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega ehk mesilaspiimaga, mee, vee ja suira seguga
8 alamseltsi, mesilaslaste (Apidae) sugukonda ja mesilase perekonda. (Übi, 2000) Mesilaste tähtsamad perekonnad: · Pärismesilane (Apis), siia alla kuuluvad näiteks meemesilane (Apis mellifica), India hiigelmesilane (Apis dorsata Fabr.), India kääbusmesilane (Apis florea Fabr.), India keskmine mesilane (Apis cerana). · Kimalane (Bombus) · Lehemesilane (Megachile) · Maamesilane (Andrena) on levinud üle maailma. Teda leidub nii põhja- kui ka lõunakliimas, seetõttu on ta oma suurust, värvi ja hingeomadusi mitmeti muutnud. Põhjamaa kliimas elavad mesilased on suuremad kui kui lõunamaa kliima omad. Nende tagakeha lülid ehk rõngad on laiemad ning meepõis suurem, tänu millele saavad nad suuremaid meekoormaid koju kanda. (Übi, 2000)
2. Pere (=superorganism) – püsiperelised – paljud sipelga- ja termiidiliigid – lõimetishoole, ühine kaitse, infovahetus, suurem pere ja toitumisterritoorium. Koloonia, föderatsioon, asurkond – mitmed sipelgaliigid – lõimetise hoole, ühine kaitse, kasti- ja tööjaotus, infovahetus, suurem toitumisterritoorium,. Pre- ja subsotsiaalsed putukad Kõrvahark Lehemesilane Superorganism Omab iseseisva organismi tunnused Reproduktiivsed kastid peres omavad suguelundite funktsiooni Tööliste kastid omavad erinevate somaatiliste kudede funktsiooni Toiduvahetuse spetsiifika tagab keskkonnasaaste isolatsiooni suguisenditest ja järglastest Sipelga- ja termiidipesa ning sessiilne asurkond koos elukohaga moodustab isereguleeruva terviku. Kes on sipelgad, termiidid, mesilased? B. Hölldobler ja E. O
annaabi.ee 
