14 päeva pärast. Kahjurit Maasikalest, Decis 27/l pritsitakse putukate Pritsida võib e tõrje maasika- Mega50 ilmumisel või kui ainult 1 kord. õielõikaja, punane 4,05/ha täheldatakse kedriklest, 0,15 l/ha esimesi kahjustuse rohulutikad, ilminguid. maasika- lehemardikas, lehetäi. 7. Kokkuvõte Hea saagikuse saamiseks tuleb osata kasutada õigeid tõrjevõtteid ning tõrjevahendeid. Üks olulisemaid on umborhuvaba seemne külvamine ning soovitatavlt võiks see seeme olla puhitud. Puhitud seeme kaitseb seemet juba arengu algfaasis. Kindlasti peavad olema külvieelsed mullaharimistööd õigeaegselt ning korrapäraselt teostatud ja samuti peab ka külv olema õigeaegne. Õiged agrotehnilised võtted tagavad juba umbrohtumuse vähenemise ja
Mardikalised. Maasika-õielõikaja 1 pk. Talvitub noormardikana kõdu all. Mais hakkab sööma noori maasikalehti. Pärast õiepungade tekkimist uuristab käigu õiepunga sisse, sööb ära tolmukad, emaka ja õiepõhja. Need pungad ei avane ja kuivavad. Munemiseks valib kõige suurema õiepunga, närib sellesse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna. Tõuk sööb õiepunga tühjaks, väljub sealt ja närib maasikalehti. Noormardikana läheb ära talvituma. Maasika-lehemardikas talvitub valmikuna kuivanud lehtede või mullakonarate all. Kevadel hakkab maasikalehti närima. Mais muneb lehtedele, varrele või õitele, millesse näritakse eelnevalt väikesed lohud. Vastne toitub lehe alumisel küljel. Vastne mulda nukkuma, noormardikas juulis toitub veel lehtedest ja siis valmik talvituma. Vaarikamardikas talvitub noormardikana vaarikapõõsa all mullas. Valmik ilmub maikuus õitsevatele taimedele ja sööb tolmukaid ning õietolmu, hiljem noori lehti
tundlikkuse ning nende lehtede v�rvi ja tekstuuri edasiandmisel. �hes oma tekstis ristis kunstiajaloolane Laurens J. Bol Ambrosius Bosschaert noorema K�rbeste Meistriks, kuna enamikul kunstniku nat��rmortidel on kujutatud porik�rbseid. Ka van Hulsdonckile v�ib omistada sama epiteedi. Porik�rbsed on tema nat��rmortidel sageli pilgup��djateks. Niisamuti nagu kunstniku laudadel on tihti k�laliseks lehemardikas v�i mitmed liblikaliigid. Pea k�igis tema t��des leiab kastepiisku, mis annavad veel kord tunnistust Hulsdoncki meisterlikest tekstuuridest. 17. sajandi nat��rmort kannab endas s�mboleid ja neist l�htuvat s�numit. Van Hulsdoncki t��de ikonograafia ei p�rine elu jaatavamalt poolelt. Putukad on sageli seal, kus midagi roiskub; plekid puuviljadel ja lehtedesse n�ritud augud viitavad riknemisele ja seel�bi kogu kaduvusele. Kunstnik v�ljendas paratamatuid muutusi
annaabi.ee 
