NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tõusnud ning levila laienenud. Samuti on III kategooriasse arvatud pähklinäpp, kasetriibik ja lagrits. Varasemast III kategooriast on välja arvatud hulk linnuliike, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud või olnud stabiilne, nagu kühmnokk-luik, meriski, kiivitaja, kägu, ritsiklinnud, roolinnud, lehelinnud, tihased jt. Imetajatest on kaitse alt välja arvatud harilik siil, lõunasiil, kärp ja nirk. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.
kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. b) Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal ning tekitab talle kahju. Parasiidid on näiteks kirbud, kelle peremeesorganism on inimene või loom, kellelt nad verd imevad. c) Kisklus Erinevad linnuliigid söövad erinevat toitu- seemneid, marju, pähkleid, putukaid ja teisi väikeseid loomi. Putuktoidulised linnud on põõsalinnud, lehelinnud, tihased, ööbik, kuldnokk jpm. Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6
MILLAL LINNUD RÄNDAVAD? Lindude rände tippaeg on Eestis kevadel märtsist mai alguseni ning sügisel septembris ja oktoobris, kuid rändeliikumine käib peaaegu aasta läbi. Esimesena saabuvad veebruari lõpusvõi märtsi algul künnivaresed ja hõbekajakad, nende järel lõokesed, kiivitajad, kuldnokad jt. Kevade edenedes saabub üha rohkem linde ja liike. Rände kulminatsioon on aprillis ja mai alguses.Viimasena saabuvad päris mai lõpus või isegi juuni alguses aed- roolinnud ja nõlva-lehelinnud. Üldiselt varieerub kevadine saabumise aeg seda vähem, mida kaugemal on linnu talvituspaik. Näiteks rukkiräägu või ööbiku saabumisaega võib ennustada mõnepäevase täpsusega. Liiga vara tulles riskivad linnud oma eluga. Kui olud on väga kehvad, lendavad linnud sageli lõuna poole tagasi. Lindude tagasiränne talvituspaikadesse on tunduvalt keerulisem kui kevadränne ja toimub palju pikema aja jooksul. Paljudel liikidel lahkuvad mittepesitsejad, emased, isased ja pojad eri ajal
ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad mitmed linnud, näiteks põõsa ja lehelinnud, põldlõoke ning putuktoidulised loomad (karihiir, arusisalik). Sageli lendab üle saagijahil hiireviu või lõopistrik. Põõsaste vahel jooksevad ringi halljänesed ning metskitsed, kellele peavad jahti rebased ja hundid. Hiirtele ja väiksematele lindudele peab jahti rebane. Mulla ja kõdukihis elavad mullaussid, hooghännalised, naksurlased, jooksiklased ja põrniklased ning nende tõugud. Ka ainuraksed, bakterid ja seene
Joonis: Arvukuse püramiid. Selgitus: Kolmeastmelise püramiidi kolmandal kõrgeimal astmel on 2. astme tarbijad lõvid; teisel keskmisel astmel on 1. astme tarbijad antiloobid; esimesel madalaimal astmel on tootjad taimed. Joonis: Puu arvukuse püramiid. Selgitus: Neljaastmelise püramiidi madalaimal astmel on pärn (tegemist on erandliku püramiidiga, mille madalaim aste on hoopis tunduvalt kitsam kui järgmine); teisel astmel on putukad; kolmandal lehelinnud; neljandal kõige väiksemal ja kõrgeimal astmel on raudkullid. * Millisel juhul on arvukuse püramiidi esimene aste väiksem kui järgmised? Biomassi püramiid Arvukuse püramiidist paremini näitab toitumissuhteid biomassi püramiid. Selles näitab iga tase sinna kuuluvate organismide kogu biomassi, sõltumata nende arvukusest. Elusorganismi massi nimetatakse biomassiks. Biomassi püramiidis on alumisel astmel organismide mass (g/ruutmeetril) suurem kui ülemistel astmetel.
annaabi.ee 
