lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 6 1.8 Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule.
lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 1.8. Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule. Järgmisel korral, kui teete sama viga, parandab Word sõna vaikimisi. Seejuures võite ise
Leht Koosneb lehetupest ja lehelabast · Lehetupe moodustab alumine leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest peateljest e. pearaost, mille igale astmele kinnitub 1 (nisul rukkil) või mitu (odral 3) pähikut e. osaõisikut. 12. Kahe ja kuuerealine oder 13
annaabi.ee 
