kolm erinevat autoriteedi tüüpi ühiskonnas: 1.Traditsiooniline autoriteet. Vastavalt sellele autoriteedi tüübile on võim ühiskonnas seadustatud tavade, kommete ja traditsioonide alusel. Inimesed omandavad võimu tänu sellele, et "nii on see kogu aeg olnud". Selle võimutüübi näiteks on Rooma paavst, kuningad ja keisrid jne. Sageli on taoline autoriteet sünni kaudu päritud õigus. 2.Legaal-ratsionaalne autoriteet. Legaal-ratsionaalse autoriteedi korral on võim legitimiseeritud väliste reeglite ja ratsionaalsete protseduuride kaudu, mis defineerivad antud positsioonil oleva inimese õigused ja kohustused. Kui inimene vastab sellele positsioonile esitatud nõudmistele, omandab ta autoriteedi koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. 3.Karismaatiline autoriteet. Selle autoriteedi tüübi kohaselt on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike vahendite poolt, mida alluvad omistavad liidrile.
otseselt naiste võimust (matriarhaadist). Pealikud on peaaegu alati mehed, kuigi pole välistatud ka naispealikud. Abielud on taolistes ühiskondades enamasti üsna ebapüsivad ning inimesed abielluvad elu jooksul mitmeid kordi. Abielu kui institutsioon eksisteerib ja on reglementeeritud siiski 17 kõigis teadaolevates püügimajanduslikes ühiskondades ja kahtlemata ka kiviaegses Eestis. Võim ei ole püügimajanduslikes ühiskondades legitimiseeritud ning tugineb üksnes autoriteedile. Kogukonnale olulisi küsimusi otsustatakse vaidlustega, kus osalevad praktiliselt kõik kogukonna liikmed. Pealik võib küll näiteks kohut pidada, ta ei suuda aga garanteerida oma otsuste täideviimist. Majandusliku egalitaarsuse tagab redistributeerimise süsteem. Esemed vahetavad kinkimise läbi pidevalt omanikku, jahisaaki jagatakse ka teiste kogukonna liikmetega jne.
a. põhiseaduse alusel toimiv, võimude kujul ei ole maailmapraktikale ja õigusteooriale võõras viitena näiteks Prantsuse Vabariigi konstitutsioonilise korra areng läbi viie põhiseadusliku vabariigi.10 Eesti ühinemisel alates 01.05.2004.a. konföderaalse, kuid kiirelt föderaliseeruva Euroopa Liiduga liikmesriigi staatuses ja rahvahääletusel septembris 2003.a. põhiseaduse täiendamise seadusega legitimiseeritud põhiseadusliku korra tõlgendamise võimalused, viitavad põhiseadusliku korra ees ootavatele muutustele võimalusele V Eesti Vabariigi transformeerumisele VI Vabariigiks. Vaatamata katsele käsitleda Euroopa Liitu rahvusvahelise organisatsioonina, ei ole kahtlust euroopaülese kesk- ja rahvuslikku kohaliku võimu olemasolus, pädevuse seega suveräniteedi jaotuses, mis on tüüpiline riiklusele.11
annaabi.ee 
