8 Arvestades Euroopa komisjoni juhtide (J. M. Barroso, V. Reding jt) viimaste aastate otseseid üleskutseid liikuda majandus- ja võlakriisi ületamiseks kiirendatud korras föderaalsema ELi või isegi Euroopa Rahvusriikide Föderatsiooni moodustamise suunas, on mitmed valitsusjuhid (A. Merkel, D. Cameron jt) pidanud vajalikuks Euroopa edasise lõimimise legitimiseerimise huvides muuta ELi aluslepinguid ja reformida ELi poliitikasuundi, et Euroopa koostöö saaks demokraatlikum, kodanikele arusaadavam ja lähedasem ning Euroopa majandus maailmas konkurentsivõimelisem. Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju. Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega
Vaieldav, milline probleem on SP, isiklikud ja sotsiaalsed mured Selle järgi on SP defineerimise aluseks subjektiivne hinnang ning sellest tulenevalt subjektivistlik vaade sotsiaalsetele probleemidele. 27. Milline on sotsiaalse probleemi arenguloo mudel Spector ja Kitsuse järgi? John Kitsuse, Malcolm Spector “Cosntructing Social Problems” (1977) ¡Sotsiaalne probleem kui tegelikkuse kohta esitatud väidete esitamine. Sotsiaalse probleemi arengulugu ¡Sotsiaalse probleemi legitimiseerimise faas ÷Kes esitab väiteid? ÷Millist retoorikat, sõnavara kasutab? ¡Mobiliseerumise faas ÷Kes vahendab, toetab? ÷Kuidas defineeritakse ja võetakse poliitikute/otsustajate poolt üle? ¡Ametliku tegevusplaani koostamise faas ÷Milliseid osapooli nähakse? ÷Kas ja kuidas konsulteeritakse? ÷Milliseid lahandusi nähakse? ¡Plaani ellurakendamise faas ÷Millised instutsionaalseid lahendusi luuakse? ÷Kas ja kuidas mõõdetakse tulemusi? 28
1930ndate lõpp/1940ndate lõpp Itaalias ja Prantsusmaal (a la carte kommunism- igale maitsele; eri radikaalsusega parteisid) - Frankfurdi koolkond – segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast, katse paigutada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse, (Max'i käsikirjade olemasolu rõhutamine) - kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism Rahvuslus o Uut legitimiseerimise vorm. Uue poliitilis eeliidi hulgas 19. sajandi jooksul. Sajandi vahetusel võimendub. Võimendub 20. sajandil. o Marksism kiritiseerib teravalt. Ajaline tõusumoment langeb kokku (konkurentsi probleem); seega omavaheline kriitika on väga suur. o Rahvuslus eemaldub kihistunud ühiskonnamudelist (traditsiooniline jagamine seisustesse või klassidesse). o Kaks rahvusluse kontseptsiooni: (tinglik nimetus) rahvuslus (natsioon) on jõudnud meile läbi
annaabi.ee 
