vabalt levida võivad, on demokraatia lahutamatu osa. See aitab vältida 1 kindla ideoloogi akujunemist dogmaks. Printsiipi teenib sõnavabadus. 2.1.2.3 Otsustajate teadlikkus Demokraatia on võimalik ja efektiivne vaid siis kui otsuste langetamisel osalevad isikud on piisavalt teadlikud oma otsuste sisust. . Demokraalik otsuste langetamine eeldab infot ja teamisi otsuste eelduste, sisu ja tagajärgede kohta . Kui see puudub pole demokraatlikust legitimatsioonist juttu. 2.1.3 Vahetu demokraatia Rahvas teostab riigivõimu kas vahetult või kaudselt, millest tuleneb demokraatia jagunemine vahetuks ja kaudseks demokraatiaks. Eesti on omaks võtnud kaudse demokraaatia. Otsuse langetab parlament, mille liikmed kuuluvad parteidesse,kes kasutavad tööjaotust spetsialiseerumise eesmärgil. Vahetu demokraatia põhivormideks on rahvahääletus ja rahvaalgatus 2.1.3.1 Rahvaalgatus ..Rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigielu küsimuse arutamiseks ja
oma esindajaid valides. Selle et kogu rahvas saab tesostada riigivõimu tagab üldine ja ühetaoline hääleõigus (kõigil kodanikel on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga). Demonkraatia printsiibis sisaldub enamuse põhimõte, ka riigikogu ja vabariigi valitsus teeb oma otsused häälteenamusega. Demokraatia punhul võime rääkida personaalsest ja sisulisest legitimatsioonist. a. Personaalne legitimatsioon tähendab seda, et rahvas valib oma esindajad riigivõimu teostama. Tegemist võib olla ka kaudse legitimatsiooniga rahvas valib riigikogu, riigikogu annab peaministrile nõusoleku valitsuse moodustada, president nimetab ministrid. Minister nimetab valitsuse nõusolekul kantsleri ning kantsler nimetab ametisse suurema osa ministeeriumi ametnikest. b
Selle legitiimsus oli normide kaudu saavutada rohkem tõde, olla ratsionaalsemad ja paremad. Uus identiteet – essentsi olemuse tagaajamine ei vii soovitud tulemuseni (vana legitiimsuse kriitika). Filosoofia jaguneb kaheks: platonistid ja positivistid. Need omakorda on üheteise suhtes teravas vastavuses – sama küsimuse käsitluses, mis on filosoofia legitimatsioon ja identiteet? Kui võrrelda varasemate käsitlustega filosoofia identiteetst ja legitimatsioonist, siis see on tava traditsioon (19. sajand). Rorty ütleb, et see kõik on Filosoofia, tema tahab leida filosoofia. Mis on platonistidel ja positivistidel siiski ühist – mõlemad otsisid Tõde erinevatest kohtadest. Tõde tähendab, et see on Vastavus sellele Reaalsusele. Tänapäeval tähendab see realismi. Erinevus on nende vahel see, et kui täpsustada, mis on Reaalsus. Postistivide jaoks on Reaalsus loodusteadustega saavutatav (naturalism). Platonistide jaoks Reaalsus on midagi,
annaabi.ee 
