ratsionaliseerivad olemasolevat korda või kritiseerivad ja vastanduvad sellele. · Definitsioon omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi, inimese kohta ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. · 1. Seletab, miks sotsiaalsed, poliitilsed ja majanduslikud tingimused on just sellised, nagu nad on. Seletamine on seotud legitimatsiooniga. Sageli sisaldavad ideoloogiad sotsiaalset kriitikat olemasoleva korra suhtes vôi mingi nähtuse suhtes. · 2. Ideoloogiad hindavad, kas mingid sotsiaalsed nähtused on head vôi halvad - näiteks kas tööpuuduse täielik kadumine on môistlik vôi mitte, kas igasugust sôda tuleb vältida vôi mitte, kas majanduslik ebavôrdsus on hea vôi halb, kas etnilist konflikti saab vältida vôi mitte. · 3
hääled on võrdse kaaluga). Demonkraatia printsiibis sisaldub enamuse põhimõte, ka riigikogu ja vabariigi valitsus teeb oma otsused häälteenamusega. Demokraatia punhul võime rääkida personaalsest ja sisulisest legitimatsioonist. a. Personaalne legitimatsioon tähendab seda, et rahvas valib oma esindajad riigivõimu teostama. Tegemist võib olla ka kaudse legitimatsiooniga rahvas valib riigikogu, riigikogu annab peaministrile nõusoleku valitsuse moodustada, president nimetab ministrid. Minister nimetab valitsuse nõusolekul kantsleri ning kantsler nimetab ametisse suurema osa ministeeriumi ametnikest. b. Sisulise legitimatsiooni puhul teeb rahvas otsuse valimistel, millist poliitilist platvormi toetada, ning selle tulemusena viib riigikogu ja valitsus ellu poliitikat
föderaalses riigis föderaalkaebused (föderatsiooni osade vahel) jne) Jagunevad veel: - Riikliku tasandi vaidlused - Supranatsionaalse tasandi vaidlused - Rahvusvahelise tasandi vaidlused (PS järelevalve puhul raske eristada supranatsionaalset vaidlust rahvusvahelisest) Vastuargument: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud pole otseselt rahva poolt valitud ning seega vähesema legitimatsiooniga kui nt parlament! Poolt: Menetluse tulemusel peab kohtu poolt olema sissejuhatus, resolutsioon, põhjendus! Kohus legitimeerib ennast ratsionaalsete põhjenduste kaudu (parlament valituks osutumisega). Põhjused ja otsused on transparentsed ning neid saab õigusteaduses kritiseerida. Kui otsused oleks ebaloogilised, kaotaks põhiseadusliku järelevalve kohus illegitiimseks! Vastu: PS saab tõlgendada väga erinevatel viisidel ning seega saab PS järelevalve kohus tõlgendada iga
annaabi.ee 
