Renessansi läbi elanud jurisprudents oli keskaegses Euroopas skolastika üks osa, mis kasutas dialektilist meetodit. Püstitati tees antiteesi vastu ja püüti leida sünteesi. Õpiti Corpus iuris civilise kommentaare. Juriste nimetati 11-13saj glossaatoriteks (tähtsamatest glossidest koostati 13 saj glossa ordinaria). Glossaatoreid tunnistatakse Euroopa jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes ka kirikuõigus (legistid vs kanonistid), kust tuleneb ka ,,pacta sunt servanda". Glossaatorite järglased on postglossaatorid, kes peavad andma tekstidele detailseid kommentaare. Tuntuim on Sassoferrato. Renessansile oli löögiks 15. sajandil kujunenud humanistlik suund tagasipöördumine antiiki, esile tõusis Prantsusmaa. Moc gallicust (huvitavad nii Corpus iuris kui Codex Theodosianus ja XII tahvli seadused.
panemine, häbikivide kandmine. 9. Kanooniline õigus. Ehk kirikuõigus. Euroopas oli hästi suur mõju. Apostlite poolt loodud normid- kanoones ehk karjakepp. Edasi tulid paavsti poolt loodud normid, 13.saj-14.saj. Grateanus 12.saj ühendas kõik kiriku poolt loodud normid ühte kogusse- corpus decletorum ehk dekreetide kogu. Normid hakkasid mõjutama väga erinevaid suhteid. Ülikoolides hakati õpetama kanoonilist õigust (kanonistid). Kes õppisid Rooma õigust- legistid. 1580 kujunes lõplikult välja kanooniline õigus- corpus iuris canonitsi ehk kanoonilise õiguse kogum. Kiriklik asüül- otsiti kaitset kirikust, kirik ise otsustas, kas ta annab kaitset või mitte. Kiriklik asüül muutus Euroopas absoluutseks õiguseks. Kiriklikku asüüli ohtlikele kurjategijatele ei andnud. Kanooniline õigus oli alates muinaskiriku ajast kindla kirjaliku traditsiooniga. Kirikurahvas oli kirjaoskaja; puudus suuliselt edasiantav tavaõigus, eksisteeris
kohtunike tegevus. Inglismaa õiguslik areng muutus 2 olulises punktis Mandri- Euroopast väga erinevaks: kui Mandri- Euroopas oli Rooma õigus retseptrioon, siis Inglismaal see ei toimunud. Inglismaal arenes common law, mis oli üksikjuhtumi lahendamine (Rooma õiguse retseptsioon - kujunes välja seadusandlus, üldkohustuslikuks käitumiseks). Inglismaal ei tekkinud õigusteaduse arengut - Rooma õiguslikku koolitust (legistid ja koalistid). Inglise õigussüsteem arenes ilma seaduseta ja ilma õigusteaduse toeta. Tähtsamaks figuuriks oli kohtunik, mitte õigusteadlane või seaduseandja. Kui kohtunik lahendas mingit situatsiooni, siis lahendamisega oli loodud õiguse reegel ehk pretsedent, mis on teiste kohtunike jaoks kohustuslik. Omapära seisneb selles, et kui Euroopa kohtus esines advokaat, siis kasutas ta õigusnormi, kui aga Inglismaal esineb advokaat või kohtunik, siis nad tsiteerivad mingit
annaabi.ee 
