haldusakti liik täidab. Siin ei ole tähtis see, kas antud aktiga teostatakse vastava organi põhifunktsiooni või talle antud nn abistavaid funktsioone. Näiteks haldusorganite põhifunktsiooniks on materiaalselt mõistetud haldusfunktsioon (viib ellu, rakendab, realiseerib seadusi). Kuid haldusorganid täidavad ka kõrvalfunktsioone nn kahte abistavat funktsiooni – legislatiiv- ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Legislatiivfunktsioon on põhifunktsiooniks legislatuurile (parlamendile) ja jurisdiktsiooniline funktsioon on põhifunktsiooniks kohtutele. Mõlemad nimetatud funktsioonid on kõrvalfunktsioonideks haldusorganitele. Seega haldusakt formaalses mõttes on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv-, või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Siin ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis
oma südametunnistust, mis ütleb, mis on õige. Seadusandja ülesannete täitmine on raskendatud: * kui nad on legislatuuri liikmed mõnes mittedemokraatlikus süsteemis. * kui nad peavad oma kavatsustest loobuma, et järgida legislatuuri enamuse arvamust või et jääda lihtsalt püsima. c) täidesaatva võimu jälgimine ja kontrollimine - legislatuur võib otseselt osaleda ja segada vahele TS-i töösse, mõnikord peab TS ka legislatuurile aru andma. Kabinetisüsteemis võib legislatuur TS laiali saata. Strukturaalsed korraldused Kodade arv 1-kojaliste parlamentide puhul: - on poliitiline vastutus selgelt määratletud - ei saa tekkida kahekordset tegevust või suluseisu paralleelsete organite vahel. 2- kojaliste parlamentide puhul: - vaagitakse seadusi põhjalikumalt - esindatus võib baseeruda kahel erineval esindamisviisil (Näit: Kohalikke kogusid ja kodanikkonda esindav)
organi akt tema funktsiooni akt formaalses mõttes. Siin ei ole tähtis see, kas antud aktiga teostatakse vastava organi põhifunktsiooni või talle antud nn. abistavaid funktsioone. Näiteks haldusorganite põhifunktsiooniks on materiaalselt mõistetud haldusfunktsioon 50 (viib ellu, rakendab, realiseerib seadusi). Kuid haldusorganid täidavad ka kõrval funktsioone nn. kahte abistavat funktsiooni - legislatiiv- ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Legislatiivfunktsioon on põhifunktsiooniks legislatuurile (seadusandlikule kogule e. parlamendile) ja jurisdiktsiooniline funktsioon on põhifunktsiooniks kohtutele. Mõlemad nimetatud funktsioonid on kõrvalfunktsioonideks haldusorganitele. Seega haldusakt formaalses mõttes on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Siin ei ole oluline
organi akt tema funktsiooni akt formaalses mõttes. Siin ei ole tähtis see, kas antud aktiga teostatakse vastava organi põhifunktsiooni või talle antud nn. abistavaid funktsioone. Näiteks haldusorganite põhifunktsiooniks on materiaalselt mõistetud haldusfunktsioon 50 (viib ellu, rakendab, realiseerib seadusi). Kuid haldusorganid täidavad ka kõrval funktsioone nn. kahte abistavat funktsiooni - legislatiiv- ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Legislatiivfunktsioon on põhifunktsiooniks legislatuurile (seadusandlikule kogule e. parlamendile) ja jurisdiktsiooniline funktsioon on põhifunktsiooniks kohtutele. Mõlemad nimetatud funktsioonid on kõrvalfunktsioonideks haldusorganitele. Seega haldusakt formaalses mõttes on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Siin ei ole oluline
annaabi.ee 
