1. Õigusloome metoodika mõiste, eesmärk ja üldpõhimõtted? Õigusloome metoodika mõiste iseseisev õigusteaduse haru. saksa keeles seadustehnika, seadusandlik tehnika. Ing.keelses õigusruumis legislatiivtehnika. Seadusandlik teooria (laiemas tähenduses): sinna valdkonda, hulka kuulub ka õigusloome metoodika, seotud seadusandlusega, seaduse rakendamisega. On eristatav teistest seadusandliku teooria valdkondadest so seaduste või õigusnormide vormistamise tehnika. Kui õpetus, mis käsitleb seaduste vormistamise tehnikat ning õigusnormide keelelise esitamise viise ja võtteid so õigusloomemeetodite kogum, mida kasutatakse õigustloovate aktide tekstide ettevalmista- misel
Mat nii tava- kui rooma õigusest. Jaguneb3-ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseõigus. Sõnastustelt lühike ja tuumakas. Naise ja laste seisund jäetinõrgaks. Kindel põhi eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele . Järgnesid tsiviilprotsessikoodeks 1806,kaubanduskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1810.Code Civil võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas … Austria tsiviilseadustikaastast 1811 lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele.Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi koodeks”(1806),“Kaubanduskoodeks”(1807), “Kriminaalkoodeks”(1810),b)Austr ias: “Tsiviilseadustik”(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon’i tsiviilkoodeks. 38. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus.Kaasaegne
Materjal nii tava- kui rooma õigusest. Jaguneb 3-ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseõigus. Sõnastustelt lühike ja tuumakas. Naise ja laste seisund jäeti nõrgaks. Kindel põhi eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele. Järgnesid tsiviilprotsessikoodeks 1806, kaubanduskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1810. Code Civile võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas ... Austria tsiviilseadustik aastast 1811 lähtub samuti Code Civile'st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võit tavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele. Valgustusaja kodifikatsioonid: a) Prantsusmaal: "Code civile"(1804), "Tsiviilprotsessi koodeks"(1806), "Kaubanduskoodeks"(1807), "Kriminaalkoodeks"(1810), b) Austrias: "Tsiviilseadustik"(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon'i tsiviilkoodeks.
annaabi.ee 
