Paljudel juhtudel täiendatakse seda viisi ka loogikaga. Ntx mõistete mahud, mõistete tunnused. Loogika reeglite kasutamine ehk aitab teha konkreetsemaid otsuseid mõistete üle, millest tuleb suurem kindlustunne. Objektiivteleoloogiline tõlgendamine ...on tahte tõlgendamine. Seaduse säte ja seaduse mõte. On orienteeritud tänapäevase seadusandja poolt kehtivasse normi sisestatud mõtte tõlgendamine. Peame küsima seaduses sisalduva ratio legise järele. Sellel objektiivsel teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 kriteeriumit, esimene on seotud tegelikkusega e faktiliste asjaoludega, mida seadusandja muuta ei saa; teise kriteeriumi näol on aga tegemist printsiipidega, mis asuvad väljaspool reguleerimist, mida peab silmas pidama. NB objektiivteleoloogilised on need sellepärast, et nad on olemas, aga seadusandja ei pruugi olla nendest teadlik, vahel isegi olles nendest teadlik ta taandab end nendest ja teeb mis
o Võlgnik, kellelt uus võlausaldaja tulenevalt nõude loovutamisest täitmist nõuab, võib täitmisest keelduda tuginedes asjaolule, et loovutamist ei ole toimunud või et loovutamislepingu on kehtetu. NB! VÕS § 170 o VÕS § 169, 170, 172 o täitmine senisele võlausaldajle (§ 169 lg 1) o tasaarvestus (§171 lg 3) Nõude üleminek seaduse alusel Cessio legis – nõude üleminek seaduse alusel 2cessio legise juhtumit:1)võlausaldaja asemele astub keegi teine – solidaarvõlgnikena kolmest võlgnikust üks maksab selle nõutava summa 2)kui käendaja maksab kohustuse ära ja seega ei ole vaja kokkulepet, et käendaja saab nõuet esitada. Tuleb automaatselt seadusest. - nõude üleminek ei sõltu senise ja uue võlausaldaja tahtest - üldised alused VÕS § 173 lg 3- nõude üleminek sellistel juhutdel, kui ta soovib isikule, kellele nõue üle läheb,
absoluutne ei ole, sest vältimatult tuleb üsna sageli tuleviku redaktsioonis tähendus omistada sellistele tegudele, mis toimepanemise ajal õiguslikku tähendust ei omanud. õigusselgus st. seadus peab olema sõnastatud arusaadavalt, et sellest saaks aru ja oskaks oma käitumist seada keskmine (keskharidusega) inimene. Vajadusel saab temalt nõuda, et ta kasutaks õigusabi. Õiguskindluse aspektiks on ka mõistliku pikkusega vacatio legise olemas olu avaldamise ja jõustumise vahel. Eesti seadused näevad ette vähemalt 10 päeva. Alati ei pruugi nii olla, et 10 päeva on piisav ja õiguspärane. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujunemisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtetega 7. Milline õiguslik tähendus on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetel? Millise õigusaktiga ja
annaabi.ee 
