On olemas Lääne- Skandinaavia ja Ida-Skandinaavia ballaadipärimus. Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad. Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1) kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään 2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään 3) neljavärsiline stroof, mille lõpus on refrään Ballaadid jagatakse sisu põhjal üldiselt kuude rühma: müüdilaulud, legendilaulud, ajaloolised laulud, rüütlilaulud, kangelaslaulud ja pilalaulud. Ballaadide silmapaistvaim joon on nende kordusvärss, refrään. B. on eepiline, jutustav luuletus, ja sündmuste sarja kirjeldatakse stroofides. Müüdilaulud jutustavad inimese ja üleloomulike olendite kohtumisest, loodusmüstikast ja maagiast. Vaimud ja näkid. Legendilaulude hulka loetakse "Maarja Magdaleena", soomekeelses tõlkes tuntud nimega "Mataleena laulu"
> Lüroeepilised laulud - Müüdilise sisuga laulud - Loomine, Tähemõrsja (setu Kureneiu), Suur härg, Ilmatütar, Venna otsimine (setu Vend veehädas), Venna sõjalugu jt. - Ballaadlikud - Mis mees merest tõuseb (setu Mitmesugused kosilased), Suisa suud (setu Päevapoeg), Mareta laps, Lunastatav neiu, Tütarde tapja, Naise tapja (setu Toomalaul), Mehe tapja (setu Maielaul), setus Kalmuneiu jt. - Legendilaulud - Ori taevas, Jeesuse kannatamine ja surm (setu Jeesuse surm), Jeesuse näljasurm, setus Jeesuse sõit jvm. > Lüürilised laulud - neid on harjutud jaotama teemade järgi, näiteks laulud laulust ja laulikust, loodusteemalised, mõisateemalised jne. Eristavad tunnused Ed. Laugaste sõnutsi: • parallelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants), • Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss.
> Lüroeepilised laulud - Müüdilise sisuga laulud - Loomine, Tähemõrsja (setu Kureneiu), Suur härg, Ilmatütar, Venna otsimine (setu Vend veehädas), Venna sõjalugu jt. - Ballaadlikud - Mis mees merest tõuseb (setu Mitmesugused kosilased), Suisa suud (setu Päevapoeg), Mareta laps, Lunastatav neiu, Tütarde tapja, Naise tapja (setu Toomalaul), Mehe tapja (setu Maielaul), setus Kalmuneiu jt. - Legendilaulud - Ori taevas, Jeesuse kannatamine ja surm (setu Jeesuse surm), Jeesuse näljasurm, setus Jeesuse sõit jvm. > Lüürilised laulud - neid on harjutud jaotama teemade järgi, näiteks laulud laulust ja laulikust, loodusteemalised, mõisateemalised jne. Eristavad tunnused Ed. Laugaste sõnutsi: · parallelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants), · Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss.
traditsioonis. On olemas Lääne-Skandinaavia ja Ida-Skandinaavia ballaadipärimus. Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad. Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1)kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään 2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään 3) neljavärsiline stroof, mille lõpus on refrään Ballaadid jagatakse sisu põhjal üldiselt kuude rühma: müüdilaulud, legendilaulud, ajaloolised laulud, rüütlilaulud, kangelaslaulud ja pilalaulud. Ballaadide silmapaistvaim joon on nende kordusvärss, refrään. B. on eepiline, jutustav luuletus, ja sündmuste sarja kirjeldatakse stroofides. Müüdilaulud jutustavad inimese ja üleloomulike olendite kohtumisest, loodusmüstikast ja maagiast. Vaimud ja näkid. Legendilaulude hulka loetakse "Maarja Magdaleena", soomekeelses tõlkes tuntud nimega "Mataleena laulu"
annaabi.ee 
