ja keskmiste ettenihetega 30 Teras, terasvalu, roostevaba Treimine ja freesimine teras, tempermalm 40 Teras, terasvalu, roostevaba Koorivtreimine ja freesimine teras 50 Teras, terasvalu, roostevaba Läbilõikamine ja suurt võimsust teras nõudev treimine (koorivtreimine) M 10 Teras, terasvalu, Mn-teras, hall- Peentreimine ja freesimine ja legeermalm 20 Teras, terasvalu, Mn-teras, hall- Põhilised treimisoperatsioonid ja legeermalm 30 Teras, terasvalu, kuumuskindlad Keskmised ja rasked terased, hall- ja legeermalm töötingimused, katkendlik lõikeprotsess 40 Pehmed, hästi töödeldavad Koorivtöötlemine väikese tõmbetugevusega terased K 01 Hall- ja kõrgtugev malm, suure Peentreimine heades
1. DIN EN 1561 GJL 400 – Saksas kehtestatud euroopa standard, G- valatud, hall lamellgrafiit, 400MP tõmbetugevus, konstruktsioonimaterjal, malm. 2. ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%. 3. EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga. 4. DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras, süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2 5. DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras, voolavuspiir 440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C 6. DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades
Z - muud nõuded) EN-GJS HB155 HB155 – Markeerimine kõvaduse järgi (HB – Birelli kõvadus, HV- Vickeris kõvadus, HR- Rockwelli kõvadus) EN-GJ-XNiMn13-7 X - Malmide keemilise koostise tähis XiMn13-7 – keemiline koostis ja nende vahekord (%) Vene tähistus: CU30 – hallmalm, Rm=300MPa (1/10) BU80 – kõrgtugev malm, 300MPa KU700-2 – Tempermalm, 700MPa, A=2% AUC-2 – Laagrimalm, C-hallmalm B-kõrgtugev, 2- järiekorra nr UNi11Mn7W – U-eriomadustega legeermalm, Ni11Mn7 keemiline tähis ja sisaldus, W keragrafiit. 14 TERAS Teras (<2,14% C) on halb valumetall, peamiselt püütakse terast vormida plastse vormimise teel. Valuna kasutatakse harva kui toode on keeruka kujuga. Terasvalu iseärasused: Halb vedelvoolavus (Kui süsiniku sisaldus kasvab paparneb vedelvoolavus) Valukanalid peavad olema lühikesed ja ristlõiked suhteliselt suured (kuni 2x
Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse valamisel muldvormidesse.
annaabi.ee 
