sisaldus 10-12%. 1.1.2 Kulumiskindlad terased Et kulumine oleks minimaalne, peab pinnakõvadus olema suur, need kaks asja on omavahel tihedalt seotud. Sellepärast kasutatakse kulumiskindluse tõstmiseks selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindamist, termokeemilist töötlemist ja pindkarastamist. Läbilegeerimine on vähem tõhus (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete pealekandmine (leek-, plasmapihustamine-, detonatsioon- ja pealesulatamine, sadestamise pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega mangaani, kroomi, volframi ja teiste elementidega legeeritud teraseid. Tuntuimad on mangaanterased. 1.1
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks
Kui siin on temperatuur A1 (joonis 2), toatemperatuuril terased koosnevad terased perliidist, väga väikese süsinikusisaldusega terastes lisandub ferriit ja suure süsinikusisaldusega terastes lisandub tsementiit. Olgu perliidi tera läbimõõt dp. Kuumutades üle 727 kraadi, tekib perliidist austeniit peeneteralisena algselt (da) ehk siis austeniiditera sisse tekib meil mitu austeniiditera. dA joonisel on austeniiditera läbimõõt. Olenevalt legeerivatest elementidest võib teras käituda mitmeti. On teraseid, milles tera hakkab kasvama vahetult kuumutades üle 727 kraadi. Sellisteks legeerivaks elemendiks on Mn. Teised legeerivad elemendid reeglina ei soodusta austeniiditera kasvu, vaid austeniiditera kuumutamisel esialgu ei kasva (muidugi te hiljem võite jõuda siia, kus see tera on ühesuurune kõrgemal temperatuuril). Ühesõnaga, teised legeerivad elemendid peale Mn takistavad austeniiditera kasvu
(60...80%) ja lisandina kroomi (40...20%) (vt. ka p. 1.2.4. Niklisulamid). 13) Kulumiskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine. Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termo- keemilist töötlemist ja pindamist. Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevitamise, sades- tamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframi jt. elementidega legeeritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%.
Roostevabast terasest valmistatakse korro- deerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitus- detaile, arsti- ja köögiriistu jne. Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termokeemilist töötlemist ja pindamist. Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviida- vatest legeerivatest elementidest on detaili läbi- mõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekand- mine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevita- mise, sadestamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframi jt. elementidega legee- ritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%.
(Ti,Mo)C, mis märgub paremini nikliga, muutes märgumisnurga 0 -ks. See tagab sula niklisulami parema valgumise karbiiditerade vahele, mistõttu saab peenema karbiidteradega struktuuri. Paagutusaja pikenedes karbiiditerad suurenevad eelpooltoodud mehanismide järgi (joon. 15).Tera kasvu inhibitorite lisamine vähendab terade kasvu (joon. 16). 35 Joon.16 Karbiiditerade kasv sõltuvalt paagutusajast ja legeerivatest lisanditest. Analoogsed protsessid toimuvad ka Cr3C2-Ni kermiste paagutamisel. Nagu joon o 17 nähtub, algab mõningane kahanemine juba 950 C juures, s.o. tunduvalt enne o vedela faasi tekkimist (T=1175 C). See on seotud, nagu röntgenograafilised uuringud näitasid, rekristalliseerimisprotsessidega nikli faasis. Nikkel difundeerub mööda
20. Roostevabade teraste struktuur tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, Koostis Omadused termokeemilist töötlemist ja pindamist. Struktuur %, max Karas- Magne- Korrosiooni- Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviida- tatavus tiline kindlus vatest legeerivatest elementidest on detaili läbi- Martensiit 12...13 ja ja Hea mõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), (M) Cr ei ja Parem kui eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekand- Ferriit (F) >13 Cr martensiit-
annaabi.ee 
