vask elektrijuhtmed; väärismetallid ehted Vee karedus. Ca ja Mg soolad. Mööduv e. karbonaadne karedus. Vees on kas Ca või Mg ja HCO3 Katlakivi eemaldajad peavad olema happelised. Kõrvaldamiseks kasutatakse: keetmist, destilleerimist. Püsiv karedus. Keetes eemaldada ei saa. Seda põhjustavad Ca, Mg, kloriidid ja sulfaadid. Katlakivi ei sadestu. Kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse: Destilleerimist. kulukas ioonivahetajaid · Kroomimine ei ole seotud terase legeerimisega, sest kroomimine on metalli katmine kroomikihiga, legeerimine on teiste metallide sisse viimine, et tugevamaks teha.
soojusvahetite valmistamiseks. Keemilise koostise järgi liig. Cu-sulamid 3 põhirühma: 1) messingid/valgevased, milles põhikomp-ks on Cu ja Zn. Zn-sisalduse järgi erist.neid a)tombakud - punane messing, mille Zn-sis <10%), b) pooltombakud (Zn 10-20%). Üldkoostise järgi: a) lihtmessingid (Cu sulamid Zn-ga<35%), moodustavad tahkkeskendatud kuupvõrel K12 põhineva tardlahuse; plastsed ja külmsurvetöödeldavad. b)legeer-jaerimessing (sis.Zn+teisi komp.): legeerimisega parandat. omadusi: Mn, Al, Fe, Ni tõstavad tugevust. kas.valatuna või kuumsurvetöödelduna. 2) Pronksid – Cu-sul, kus põhilisandiks Pb<20%, või Al-pronksid, või Be<2,7% 3) Cu-sul, kus põhikomp. on Ni, neid iseloomustab õbedane värvus, hea elektrilised omadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Sul, kus Ni=20-25% tuntakse melhioridena, mida kas. mündime-na, soojusvahetite, torude valmistamiseks. Cu-Ni+Zn lisamisel saad
2 igal nivool võib olla kaks elektroni (vastupidise spinniga) Doonorlisandiga legeeritud (n-tüüpi) pooljuhis toatemperatuuril n Ndp , kus Nd on doonorite kontsentratsioon, ja = n = e * n *n e *Nd *n Aktseptoriga legeeritud (p-tüüpi) pooljuhis p Nan , kus Na on aktseptorite kontsentratsioon ja = p = e * p *p e *Na *p 2.2 p-n siire P-n siire on pooljuhis p-juhtivusega ja n-juhtivusega ala vaheline piir (alad on tekitatud erineva legeerimisega). Siirdealal tekib ruumilaeng, mis tekitab sisemise elektrivälja. Vaatleme seda joonise 2.14 näitel. Eraldi võttes (a) on p-tüüpi pooljuhis negatiivselt laetud aktseptorlisandi ioonid ja vabad augud, n-tüüpi pooljuhis aga positiivselt laetud doonorlisandi ioonid ja vabad elektronid. Kui need alad on kontaktis, hakkab toimuma elektronide difusioon n-alalt p-alale, kus nende kontsentratsioon on tunduvalt väiksem, ja vastupidi, aukude difusioon p-alalt n-alale
kuumuspüsivuse ja korrosiooni-, erosiooni- ning abrasiivkulumiskindluse kohta. Tänu suurele kôvadusele ja korrosioonikindlusele ning väikesele tihedusele on TiC perspektiivne kulumiskindlate detailide valmistamiseks. Suur haprus, väike kuumustugevus, halb lahustuvus Fe-grupi metallides ja nende halb märgumine TiC-ga takistab TiC baasil kôvasulamite laialdamist kasutamist. Neid omadusi saab muuta TiC legeerimisega teiste metallide vôi keemiliste ühenditega (karbiidide, boriidide ja nitriididega). Nii karbiidifaasi kui ka sideaine legeerimise eesmärk on muuta kôvasulami omadusi vajalikus suunas. Näiteks, titaankarbiidi legeerimiseks on vajalik kasutada raskeltsulavaid ühendid, mis moodustavad titaankarbiidiga tardlahuseid ja lahustuvad sideaines rohkem kui TiC. Legeerivate lisandite kogus peab olema, ühelt poolt, piisav, 46
65HRC, mis säilib nende kasutamisel temperatuurideni 600...700 °C, jäädes alla ainult pulberkõvasulameile. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 10) Eriterased ja nende omadused. Kasutamine. Eriterased Konstruktsiooniterastest, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes (kõrgetel ja madalatel temperatuuridel, abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades), moodustavad suure grupi eriterased. Nende talitlus- omadused tagatakse spetsiaalse legeerimisega. Eriomadustega legeerkonstruktsiooniterased on näit. korrosiooni-, kulumis- ja kuumuskindlad terased. 11) Roostevabad terased ja nende omadused. Kasutamine. Roostevabad (korrosioonikindlad) terased Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid elemente sisaldavad terased. Roostevabade terastena on tuntumad: · kroomterased (sisaldavad 13...27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus),
b) Pooltombakud on 10-20% tsingisisaldusega messingid. Üldkoostise järgi eristatakse: Lihtmessingid (vase sulamid ainult tsingiga). Vask moodustab tsingiga (kuni 35% Zn) tahkkesendatud kuupvõrel (K12) põhineva tardlahuse. Saadavad lihtmessingid on plastsed ja külmsurvetöödeldavad, eriti 30% sisaldav standard-ehk hülsimessing. Legeer- ehk erimessingis (sisaldavad peale Cu ja Zn veel teisi komponente). Legeerimisega parandatakse mitmeid messingi omadusi. Tugevust tõstab Al, Fe, Ni, Sn, eriti aga Mn lisamine. Neid sulameid kasutatakse valatuna või külmsurvetöödelduna. Pb lisamine tagab hea lõiketöödeldavuse. 1. Pronksid, need on vasesulamid, kus põhilisandiks ei ole tsink ega nikkel. Vanimate vasesulamitena kasutatakse mitmesuguseid tinapronkse tina sisaldusega kuni 20%.
vahel näib eksisteerivat otsene side. Kulumise kiirus hrdumisel sltub eelkige sekundaarsete struktuuride, mis tekivad protsessi käigus, omadustega. Seepärast tuleb alusmaterjali valikul ja selle legeerimisel lähtuda sellest, et tekiks sellised struktuurid, mis oleksid optimaalsed nii kulumisekindluse kui ka hrdumise seisukohalt antud töötingimustes. Väike kvadus ja suur plastilisus (Sb, Pb jt) viib reeglina sööbimisele. Seepärast tuleb legeerimisega tsta materjalide kvadust ja vähendada plastilisust. Vase alusel materjalidel saab kvadust tsta Sn, Ni, Al vi Fe - ga legeerides. Raua baasil PAFM kvadust ja tugevust saab tsta Cu, Ni, Mo jt sisseviimisega. Alusmetalli oksüdeerumine kutsub esile sekundaarsete struktuuride tekke, mis mnel juhul vähendavad kulumist, teisel juhul aga suurendavad seda. Alusmetalli 58 vastupanu sööbimise ja oksüdeerimisele, aga ka oksiidikilede omaduste järgi
Klapiterastena kasutatakse suurema C- sisaldusega (0,5…0,6%) kroomi (5…15%) ja räniga Eriterased (1…3%) legeeritud teraseid. Konstruktsiooniterastest, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes (kõrgetel ja madalatel temperatuuridel, abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades), moodustavad suure grupi eriterased. Nende talitlus- omadused tagatakse spetsiaalse legeerimisega. Eriomadustega legeerkonstruktsiooniterased on näit. korrosiooni-, kulumis- ja kuumuskindlad terased. Roostevabad (korrosioonikindlad) terased Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid ele- mente sisaldavad terased. Roostevabade terastena on tuntumad: - kroomterased (sisaldavad 13…27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus), - kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile
madalnoolutust on 60 HRC ja neid kasutatakse tingimustes (kõrgetel ja madalatel temperatuuridel, keeruka kujuga survetöötlustööriistade (tõmbe- abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades), silmad, pressvormid jne.) valmistamiseks. moodustavad suure grupi eriterased. Nende talitlus- Kuumstantsiterased peavad, erinevalt külm- omadused tagatakse spetsiaalse legeerimisega. stantsiterastest, säilitama omadused (kõvadus, Eriomadustega legeerkonstruktsiooniterased tugevus) ja mõõtmed kokkupuutes kuuma metalliga. on näit. korrosiooni-, kulumis- ja kuumuskindlad Nimetatud omaduste tagamiseks sisaldavad kuum- terased. stantsiterased tavaliselt 0,5...0,6% C see annab hea sitkuse ja 1...2% Ni või Mo, mis tagab hea Roostevabad (korrosioonikindlad) terased
annaabi.ee 
