toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. · Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeidaastaid. Vase kasutamist on soodustunud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske.
materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskonna niiskus ja hapnik juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale · Konserveerimisel, kattes metalli pinna õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vakse on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid. Vase kasutamist on soodustanud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nim. neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise
metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid. Et saada erinevaid omadusi samale materjalile on vajagi materjale legeerida. Üks ja sama teras ei saaks töötada näiteks kiirlõiketerastena ja samas ka konstruktsiooniterastena, sest nende juures vajalikud on hoopis erinevad omadused. Sellepärast ongi vaja teada, mis elemendiga legeerides, mis omadused terastes muutuvad ja kuidas nende mõju avaldub terastele. Järgnevalt saamegi teada, mida nimetatakse legeerterasteks, kus neid kasutatakse, millest tulenevalt saame ka leida põhjuse, miks teraseid üldse legeeritakse ning legeerivate elementide mõjust 1. LEGEERTERASED (suur tugevus, eriomadused, kasutatakse kõikides teraste liikides) Terasteks nimetatakse süsiniku ja raua sulamit, milles on kuni 2,14% süsinikku, 1% mangaani ja 0,4 % räni
väände-või tõmbe-survekoormusega, samuti kõrgetel ja madalatel temperatuuridel või korrosioonitingimustes. Kõige enam käsutatakse väsimuskatset paindekoormusega Tõmbetugevuse ja plastsuse ning sitkuse määramine laboris- 6) Rauasüsinikusulamid: terased ja malmid. Nende sulamite keemiline koostis, omadused, kasutusvaldkonnad. Terased: süsiniku sisaldus üle 0,03% ja alla 2,14%, Põhikomponent on raud- Kergesti korroseeriv. Legeerides nt nikkliga saame roostevaba terase. Tavalisandid Si,P,SMn Juhulisandid: O,H,M Legeerivad elemendid: Cr,Ni,W,V,Mo,Co. Tööriista terased,CrV Ehitusterased, Kuullaagriteras(C 3 võimalikult suur) Mida rohkem süsinikku seda kulumiskindlam on teras, kui väheneb sitkus, suureneb kõvadus, suureneb tugevus ja voolavuspiir-kuni C- 1%ni peale mida tõmbetugevus väheneb. Malmid: süsiniku sisaldus üle 2
Hinna odavnemise eesmärgil kasutatakse niklit tihti õhukese lehena mittelegeerterasest pleki plakeerimisel. Ni kasutus legeeriva elemendina terastes ja malmides: -ehitusterases (0,5...5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni) - roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20 %Ni) - legeermalmides (1...6% või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni) Ni suurepärast korrosioonikindlust saab parandada vase, kroomi või molübdeeniga legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt
· KORROSIOONIKS nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tignitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga või värviga; moodustadespinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale. · Konserveerimisel, kattes materjali pind õli või rasvataolise aine kihiga. · Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan.
omadustega. Nikkel kristallvõre K12, sulamistemp 1455 tihedus 8.88 g/cm3. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terases ja malmis, aga ka mitteraudmetallisulamites. Puhas Ni on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses. Niklisulamid: Ni ja Cu sulamid. Ni suurepärast korrosioonikindlust saab parandada vase, kroomi või molübdeeniga legeerides. Parima korrosioonikindlusega on tuntud Ni-Cu-sulam monelmetall, milles on Ni ja Cu suhe 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Monelmetallil on hea tugevus, sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus. Niklisulamid: Ni ja Cr sulamid. Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida kasutatakse suurest elektritakistusest tingituna kütteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 60...80% Ni ja 20...40% Cr.
elementidega, mis moodustavad nikliga tardlahuse või intermetalliidi, näiteks molübdeeniga. Molübdeen lahustub niklis ja suurema koguse korral moodustab intermetalliidi Ni3Mo. Katsed kinnitasidki, et legeerimine kuni 20% Mo vähendab kulumist kuni 40 % (joon.23). See ongi tõenäoliselt tingitud sideaine kõvaduse ja voolavuspiiri tõusust, mistõttu sideaine on raskemini karbiiditerade vahelt välja pressitav. Suurema koguse (30%) molübdeeniga legeerides tekib sideaines intermetalliid Ni3Mo, mis muudab sideaine kõvaks, kuid hapraks. Materjalis võivad tekkida hõõrdumise käigus pinnakihi alla mikropraod 47 250 L30 - 6 (4 kg) L30 - 6 (18 kg) 200 Temperatuur, C o 150 100 50
annaabi.ee 
