Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid. Et saada erinevaid omadusi samale materjalile on vajagi materjale legeerida. Üks ja sama teras ei saaks töötada näiteks kiirlõiketerastena ja samas ka konstruktsiooniterastena, sest nende juures vajalikud on hoopis erinevad omadused. Sellepärast ongi vaja teada, mis elemendiga legeerides, mis omadused terastes muutuvad ja kuidas nende mõju avaldub terastele. Järgnevalt saamegi teada, mida nimetatakse legeerterasteks, kus neid kasutatakse, millest tulenevalt saame ka leida põhjuse, miks teraseid üldse legeeritakse ning legeerivate elementide mõjust 1
ümbritseva õhu eest. Dissotsieerinud CO2 esineb kõige enam keevisvanni lähedal, CO ja O kaare samba kõrgema temperatuuri alas. CO2 ei lahustu sulas keevisvannis. Keemiliste elementide oksüdeerumise intensiivsus sõltub nende afiinsusest ehk ühitusvõimest hapnikuga. Esimestene oksüdeeruvad Si ja Mn. Õmblusmetalli legeerimine Desoksüdeerimine ei taga pealesulatatud keevismetalli ja põhimetalliga sanast tugevust ega keemilist koostist, seepärast tuleb keevismetalli legeerida, et kompenseerida põhimetallist välja põlenud keemilise elemente. Keevismetalli legeeritakse selliste elementidega, mis parandavad keevisõmbluse omadusi. Põhilised legeerivad elemendid on Cr; Ni; Mo; W; Si. Legeerimisel tuleb arvestada afiinsust ehk ühitusvõimet hapniku suhtes järgnevalt: CuNiCoFeWMoGMnVSiTiZnAl (temperatuur alla 1600°C). Fe vasakul olevad keemilised elemendid lahustuvad keevismetallis täielikult. Paremal pool olevad W, Mo osaliselt, ülejäänud ei lahustu
See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väärtustatud kui hinnalist metalli, et valmistada ehteid, ornamente, lauanõusid ja münte. Tänapäeval kasutatakse hõbedat elektriliste kontaktide katmisel, peeglites ja muude keemiliste reaktsioonide katalüüsil. Tema ühendeid on kasutatud fotograafilistes filmides, lahjendatud kooslusi aga desinfektsioonivahenditena. Hõbedat võib legeerida tina ja elavhõbedaga toatemperatuuril ning saadud segu kasutada hambatäidisena. Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal
d. survepinged Küsimus 15 Valmis Hindepunkte 1/1 Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Valige üks: a. vedelmetalli pidev andmine vormi b. vormi purunemise vältimine c. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine d. vältida räbu ja õhu sattumist vormi Küsimus 16 Valmis Hindepunkte 1/1 Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi- ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Valige üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. tõsta pressvormi täitmise kiirust d. vakumeerida pressvorm enne täitumist Küsimus 17 Valmis Hindepunkte 1/1 Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on Valige üks: a. valandi jahtumise kiirendamine b. vormi purunemise vältimine c. erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine d
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Test 3 Aega kulus 54 minutit 3 sekundit Hinne 36, maksimaalne: 40 (90%) Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Vali üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. vakumeerida pressvorm enne täitumist d. tõsta pressvormi täitmise kiirust Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest materjalidest valmistatakse kärne? Vali üks: a. naturaalsest vaigust b. sideaineta vormliivast c. liiva ja savi segust d. ülipuhast vormisavist Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Vali üks: a. vormi täitmine suure kiirusega b. valandi aeglane jahtumine c. vormi täitmine suure survega (kuni 300 MPa) d. valandi kiire jahtumine Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi- ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Vali üks: a. vakumeerida pressvorm enne täitumist b. tõsta pressvormi täitmise kiirust c. legeerida valumetalle d. pikendada valandi jahtumise aega Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. saepuru b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. liiva Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage survevalu iseärasused Vali üks: a. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur b
selles aatomis elektriline nivoo puudujääk, nn. "auk ", mille tulemusena aatom muutub positiivseks iooniks. Seega on auk samaväärne positiivse laenguga. Elektronid täidavad selle " augu " elektrivälja mõjul, samas jääb mujal vabaks elektroni koht - uus "auk". Toimub suhteline "aukude" liikumine. Niisugust juhtivust nimetatakse p - juhtivuseks ( positiivne laeng ). · Ge ja Si on neljavalentsed elemendid. Kui neid legeerida kolmevalentsete galliumi või indiumiga, siis üks paariselektroonsetest sidemetest jääb põhiaine ja lisandi aatomite vahel puudulikuks ( temas ei jätku ühte elektroni ) ja tekib "auk". Sellepärast on legeeritud pooljuhil lisandisteuktuurist tingituna "aukude" ülekaal. Seda lisandit, mis tekitab p - juhtivuse, nimetatakse akseptoriks. E = 0,08 eV. · Kui pooljuhti legeerida viievalentse elemendiga ( As, Sb, P ), tekib sidemetes
sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest. Alumiiniumit võib legeerida paljude elementidega, andes rida kasulikke konstruktsioonimaterjale. Puhas Al ja pulberjal sulamid: deformeerit. (vanand. ja mittevanand) ja valussulamid (vandand. ja mittevanand.) Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Liigitatakse: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad) - kuuluvad Al-Mn- ja Al- Mg- süsteemi sulamid, b) Termotöötlusega tugevdatavad (vanandatavad).-Al- Cu-, Al-Cu-Ni-, Al-Mg- Si-, Al-Zn- Cu ja Al- Li süsteemi sulamid.
Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena. Et seda saada, lisatakse sulamalmile pisut magneesiumi, teine võimalus on lõõmutada valgest malmist valatud detaile kõrgetel temp- del. Tsementiidi lagunemisel tekkival grafiidil on aega koguneda suuremateks kobarateks, see on löögi suhtes vastupidavam ja nim taotavaks malmiks, need nii tugevad, et saab valmistada automootori osi, malme saab legeerida nagu teraseid. Taotav malm saadakse valge malmi lõõmustamisel 800-850 kraadi juures. Tsementiit laguneb, grafiit eraldub terade või kobarate kujul, löögikindel. Diislikütuste koostis ja nende koostisest lähtuvad omadused. Diiselkütus saadakse mitmete destillatsiooniproduktide segamisel, sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane. Areenide hulk on piiratud, ebasoovitav on ka küllastamatus. Väävlisisaldus 0.02- 0.05% autodiislis, 0,002% linnadiislis
57 Paindetugevuse järsk langus suurema ( 50%) molübdeeni sisaldusega kermistes on tõenäoliselt seotud intermetalliidide Ni3Mo või Ni4Mo tekkega sideaines. Sellisele võimaluse on viidanud ka mitmed uurijad, ehkki röntgeni difraktogrammidelt pole leitud jooni, mis viitaksid intermetalliidid tekkele. Seega, paindetugevuse seisukohast lähtudes on soovitav legeerida TiC-Ni kermiseid 30% molübdeeniga (Ni:Mo=2:1). Nendel on suur kõvadus ja edaspidi on näidatud ka suur kulumiskindlus ning ühtlasi ka suur paindetugevus ja purunemissitkus. Legeerimine kuni 50% Mo (sideaine suhtes) tõstab küll kõvadust ja kulumiskindlust, kuid ta materjal on väga habras. Sellist materjali võib kasutada juhtudel, kui materjali haprus ja paindetugevus pole olulised. Selle näiteks võivad olla liivapritsi düüsid, kus materjalilt nõutakse ainult suurt kulumiskindlust.
hõõrdeteguriga. Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena, need nõrgendavad põhistruktuuri vähem. Et seda saada, lisatakse sulamalmile pisut magneesiumi, teine võimalus on lõõmutada valgest malmist valatud detaile kõrgetel temp-del. Tsementiidi lagunemisel tekkival grafiidil on aega koguneda suuremateks kobarateks, see on löögi suhtes vastupidavam ja nim taotavaks malmiks, need nii tugevad, et saab valmistada automootori osi, malme saab legeerida nagu teraseid. Vermikulaarse grafiidiga malm on kaasaegne materjal, hästi valatav, tugev. Teemandi struktuur : Grafiidi struktuur : A9 Grafiidi struktuur. Elementaarrakk on samuti primitiivne, kui a ja c väärtused erinevad oluliselt. Grafiidil a=0.142, c=0.339 ja c/a=2.39. Grafiidi kihiline kristallivõre ei ole maksimaalse tihedusega. Heksagonaalne, kihiline Teemandi tüüp (A4) Si, Ge, a-Sn
Katsekehade temperatuur sõltub veidi ka karbiidi valmistamise viisist. Astmelise sünteesi teel saadud karbiidist kermiste temperatuur on pisut kõrgem kui ülejäänud meetoditega Nagu kulumise mehhanismi uurimine näitas, kermiste hõõrdekulumisel on olulise tähtsusega sideaine kulumine, mis kriibitakse või surutakse karbiiditerade vahelt välja. Selleks, et vähendada sideaine eemaldumist, tuleb tõsta sideaine kõvadust või voolavuspiiri. Üheks selliseks võimaluseks on legeerida niklist sideainet elementidega, mis moodustavad nikliga tardlahuse või intermetalliidi, näiteks molübdeeniga. Molübdeen lahustub niklis ja suurema koguse korral moodustab intermetalliidi Ni3Mo. Katsed kinnitasidki, et legeerimine kuni 20% Mo vähendab kulumist kuni 40 % (joon.23). See ongi tõenäoliselt tingitud sideaine kõvaduse ja voolavuspiiri tõusust, mistõttu sideaine on raskemini karbiiditerade vahelt välja pressitav. Suurema koguse (30%) molübdeeniga legeerides tekib sideaines
annaabi.ee 
