4 до 2 7. terase legeerimine Kõik legeerelemendid lahustuvad rauas, st. nende aatomid tungivad raua ristallvõresse (nad suurendavad kõvadust, tugevust ja vähendavad sitkust).Vastavalt sellele, milline on legeerelemendi enda kristallvõre, lahustuvad legeerel-d kas ferriidis Feα või austeniidis Feγ. Feα -dis lahustuvad: Si, Cr, V, W; Feγ lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co Osa legeerelemente moodustab terases oleva C-ga keemilisi ühendeid- karbiide, mis muudavad terase kõvemaks; W, Mo, V – ka kuumakindlaks. Karbiide moodustavad: Mn, Cr, W (karbiidi moodustab osa legeerel-dist, ülejäänud osa lahustub rauas) Ei moodusta: Si, Ni (kõik lahustub rauas) 8. Legeerelemendid ja nende mõju terase omadustele Mn: legeerelemendiks sisaldusel >1%, annab kõvadust, tugevust; >2% teeb rabedaks; 13% Mn teeb eriterase kulmuiskindlaks
35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus 37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid.. Elektroodkate on keevitusprotsessi oluline tegur, mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 38. Mida nimetatakse läbikeevitatavuseks ja milleks on selle saavutamine oluline? See on metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. Selle saavutamine on oluline, et keevitus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele. 39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? Eristatakse plasmakaarkeevitust ja
7 TERASE LEGEERIMISE ALUSED Kõik legeerelemendid lahustuvad rauas st nende aatomid tungivad raua kristallvõresse. Kõik rauas lahustunud elemendid suurendavad terase kõvadust, tugevust, kuid enamasti hakkavad teatud sisaldusest alates vähendama sitkust. Vastavalt sellele, milline on legeerelemendi enda kristallvõre, lahustuvad legeerelemendid kas Ferriidis ( F e α ) või austeniiidis ( F e γ ). Ferriidis lahustuvad: Si, Cr, Mo, V, W Austeniidis lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co Osa legeerelemente moodustab terases oleva süsinikuga keemilisi ühendeid – karbiide, mis muudavad terase kõvemaks. Mõne metalli (W, Mo, V) karbiidid muudavad terase ka kuumakindlaks. Karbiide moodustavad terases: Mn, Cr, W, Mo, V. (karbiidi moodustab osa legeerelemendist, ülejäänud osa lahustub rauas) Karbiide ei moodusta: Si, Ni, Al, Cu (kõik lahustub rauas) 8 LEGEERELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE
4) Hapnikkonverterprotsess terase hulgitootmise põhimeetod. Kvaliteedile lähedane martäänprotsessis saaduga. 13. Miks on vajalik oksüdeerumisperiood? On vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist. 14. Vase tootmine 90% vasest toodetakse pürometallurgiliste meetoditega (maak rikastatakse flotatsioonmeetodil) ja 10% hüdrometallurgiat kasutades (vask viiakse lahusesse väävvelhappe abil). 15. Süsiniku sisalduse vähendamine Läbipuhumine, viia terasesse legeerelemente, terase oksüdeerimine. 16. Valumeetodid Erinevateks valumeetoditeks on liivvormvalu (suurte malmvalandite tootmine), tsentrifugaalvalu (malmtorude ja sisepõlemismootori hülsside tootmine), täppisvalu, korduvkasutusega vormides: kokillvalu, survevalu (suurima tootlikkusega), tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 17. Terase levinuim survetöötlusviis Valtsimine 18. Hammasrataste survetöötlus Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline
II liiki rabeduse põhjuseks loetakse fosfori kontsentreerumist tera piiridel metalli aeglasel jahtumisel. Terase legeerimine molübdeeniga 0,2-0,3 % või volframiga 0,6-1,0 % vähendab selle tundlikkust II liiki rabeduse suhtes. Konstruktsiooniterased Suurema kasutuse masinaehituses leiavad nn. normaal- ja kõrgendatud tugevusega (vastavalt Rm 750 ja 1000 N/mm2) madala- ja kesksüsinikusisaldusega terased, mis reeglina sisaldavad kuni 5 % legeerelemente. Madalsüsinikterased (0,1-0,3 %C) kasutatakse kõrgtugevdatud seisus peale karastamist ja madalnoolutust. Saadav struktuur (sõltuvalt koostisest) on madalsüsinikmartensiit või beiniit. Suur tugevus nendes on kooskõlas hea plastsuse ja sitkusega, väikese tundlikkusega pingekontsentraatoritele, suure takistusega prao kasvuks. Madalsüsinikteraste funktsionaalne kutsumus on nende kasutamine tsementiiditud (nitrotsementiiditud) seisus. Peale pinna
annaabi.ee 
