· Positiivsed sanktsioonid e tasustamine - Väline ja seesmine kontroll · Väline: kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, politsei jne. · Sisemine: käitumist reguleerivad omaksvõetud normid ja väärtused. - Formaalne ja mitteformaalne kontroll · Formaalne: seadusel põhinev ja teostatav selleks määratud ametkondade poolt. · Mitteformaalne: põhineb grupi heakskiidul või hukkamõistul. Legalistlik kontroll: kriminaalõigussüsteem Politsei - Ülesanne kahtlusaluste tabamine ja vahistamine ning eeluurimisele kaasaaitamine. - Põhiline jõustruktuuride esindaja. - Politseisotsioloogia: politseivägivald, politsei tegevuse legitiimsus, politsei organisatsioon ja selle kultuur. Prokuratuur - Juhib kohtueelset uurimist. - Prokurör kui riiklike süüdistuste esitaja (kogub kokku materjalid ja esitab kohtusse). Kohus - Langetab õiguslikke otsuseid. Vangla
Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt. Juriidilises kontekstis on käskudel-keeldudel kindel autoriteet reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat. Moraalse kohustuse mõiste on muutunud sisutühjaks. Selles mõttes õõnestab moraaliteooria legalistlik hoiak moraali vaimu. 52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus
Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt. Juriidilises kontekstis on käskudel-keeldudel kindel autoriteet – reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat. Moraalse kohustuse mõiste on muutunud sisutühjaks. Selles mõttes õõnestab moraaliteooria legalistlik hoiak moraali vaimu. 52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada
(valed). n Norm sõltub selle grupi sotsiaalsetest väärtustest n Kõik käitumisnormid ei ole ilmtingimata kajastatud õiguses. Nt. ameerika kriminoloogi Thorsten Sellini arvates kriminoloogilise uuringu peamiseks aineks peaksid olema käitumisnormid. Mis on kuritegu? Kuritegu on selline käitumine, mis kehtiva karistusmäärustiku poolt on keelatud ning mille eest on ettenähtud karistus. See on nn “legalistlik” definitsioon. n Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n
annaabi.ee 
