· Tulemus: mustade igapäevaelu pole muutunud oluliselt paremaks (va. Koolituse saamine) · Realne olukord: nad on II klassi kodanikud PUUDUV OSA!!! Taasülesehitamise periood · 20.saj. alguses mustanahalisi on 10% elanik., elavad enamasti lõunas on maarentnikud · Rassilise diskrimineerimise institutsioon kogu USA-s 1880-1960.a-ni: eraldi koolid , restoranid, trammivagunid, pargipingid jne. ... esialgu kinnitati vägivalla abil ... seejärel seadused legaliseerivad segregatsiooni · Tänapäeval ajaloolaste hinnang taasülesehitamise perioodile: ebaõnnestumine mitmet moodi. Regioonide majanduslik areng 1860-1880 · 1860 USA jõukamad osariigid : texas, Louisiana, Mississippi, Georgia, Lõuna- Carolina · 1860 USA vaesemad osariigid: Kansas (Nebraska), Minnesota, Wisconsin, Michigan · 1880 USA jõukamad osariigid: Massachusetts, Conneticut, Rhode island, New York, Pennsylvania, Ohio, New Jersey
Telegraaf. Panama kanali afäär (Lesseps). Tööliste olukord ja sotsialistlik liikumine Vabrikutöölised kui uus sotsiaalne klass. Töötingimused vabrikutes (tööpäeva pikkus, naised ja lapsed, teenistus, trahvide süsteem, töötervishoid). Michael Sadleri raport. Kohanemine 19. sajandi lõpuks. Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier’ seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital",
veerandil. Inimesed said vaba aega, kuna töötunnid langsid, hügieen tõusis, kuna olusid hakati inspekteerima ja haigeid oli vähem. Üha enam oli töötajaid toetavad ühinguid. Loodi sõprusseltse, kus hakati vastastikku abistama nt haigestumisel, laste hoidmisel, matuste korral jne Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier' seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Oma osa tingimuste parenemisel oli ka ametiühingu liikumisel ja sotsialistlikul liikumisel. Enne 19. sajandit olid igast protestid ja streigid ja tööliste organiseerumine oma õiguste kaitseks riiklikult keelatud, näiteks Le Chapelier' seadus. Lähtuti feodalistlikust arusaamast, et töölise ja ettevõtja vahekord on nagu ülema ja alama vahekord, kus alam peab olema kuulekas. Alati oli vastuargument, et kui ei meeldi, võid mujal töötada.