selle asemel et tal kannatada lasta. (28-29) Sest kõikjal peale kunstivalla valitseb pimedus. .... kõikjal kisendavad kirevad patud ja halb viletsus. Needsamad maad, kus lööb õitsele maalikunst, skulptuuri ning muusika hiilgus ja kus valitseb ägedaim kättemaksuõigus ning aadlike ja kodanike hulgas laiutab kõige vägivaldseim barbaarsus. (31) Uhkusest algab igasugune häving. Kõigi pahede juur on himu. (32) Protestantlus ja renessanss andsid ahnusele eetilise sisu, legaliseerisid ta kui jõukuse kasuliku esindaja. (32) Rahvas ei saa mõista omaenda saatust ja tolle aja sündmusi teisti kui väärmaj ja kurnamise, sõja ja röövimise, kallinemise, viletsuse ja katku igikestva järgnevusena. (33) Iga aeg igatseb ilusama maailma järele. Mida sügavam on meeleheide ja valu saise kaasaja pärast, seda hingesttulevam see igatsus on. Keskaja lõpul on elu põhitooniks mõru raskemeelsus. Vastukaja julgest elurõõmust ja usaldusest jõu vastu suuri tegusid sooritada,
Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi, vitaalivennad, liidu Damerowi ja Leedu suurvürsti vahel. Juuli lõpus 1396 algas Liivim om Wennemar von Brüggeni ja ta sõjaväe pealtung Tartule- maa rüüstati, lossid vallutati, Damerowi kätte jäi Trtu linnus. Sõjakäik lõppes novembris. 24.juuni-15.juuli 1397 Danzigi kongress · Tunnustati paavst Bonifatiuse bullasid vastaste poolt, millega ka Liivim seisused legaliseerisid Riia inkorporeerimise (st nõustusid, et Riia pp seotud tihedalt Sks orduga, sest pp ja toomhärrad pidi olema Sks ordu liikmed). Ordu arvas, et pärast seda on teiste pk-de inkorp ainult aja küsimus ja tegi järeleandmisi, mis edaspidi suurte tagajärgedega. · Ordu loobus õigusest nõuda pk-i ja nende vasalle osa võtma sõjakäikudest ja otsest maakistest-vähendas Ordu pol kaalu nii sise kui välisasjades, nõrgendas nii ordu kui
tööstus, kus võetakse kasutusele rohkem keemiat ja siia võib panna ka teenindussektori. Nende puhul hakkab kollektiivlepingute tähtsus kaduma (osad tingimused töölepingust ja osad kollektiivlepingust). Kolmas tasand on digitaalne tööstus, mille puhul ei ole üldse kollektiivlepinguid ja kokkulepped tehakse töölepingutes. Töötülid Euroopas käsitleti töötülisid väärteona või kuriteona. Kui KL sai õigusallika staatuse, siis legaliseerisid ka töötülid. Streik ei olnud enam korra rikkumine ja ei olnud enam karistatav. Streik on kuulutatud põhiõiguseks ja inimõiguseks. Streigiõigus ei ole alati olnud põhiseaduses kirjas. USA-s pole see kunagi probleem olnud (töötüli korraldamine). Saksamaa areng näitab selgelt, kuidas streigiõigus kaob ja tekib. 1919 oli streigiõigus, 1933 see õigus kadus. Pärast teist maailmasõda olukord taastus, ning streigiõigust peeti kollektiivse töösuhte vaieldamatuks osaks
annaabi.ee 
