vastristitute maade ärajagamist. Tähelepanu väärib tsitatsioonis lõik, kus mainitakse, et mõõgavennad röövisid kodanike majakraami. Järelikult pidid Tallinnas olema mingid kodanikud ning see ongi ainus käesolevas dokumendis leiduv tõsine tõend linnalisest asulast Tallinnas. See aga tõendab, et Tallinnas oli kodanikkond enne Ojamaa kaupmeeste saabumist. Aastal 1236 andis Gregorius IX Modena Wilhelmile legaadivolitused Rävalas, Harjus, Virus ja Järvas,mainides seejuures kogu Tallinna kindlustust, nimetamata mingit linna. 1237. aastal kuulutas Modena Wilhelm välja keiser Friedrich II määruse, mis keelas mistahes kiriku seaduste vastu astumist. Tähtis on tekstiosa, mis puudutab otseselt seaduse väljakuulutamist: "laseme eelmainitud seaduse teha teatavaks kogu rahva ees Riias ja Tallinnas." Tallinna all mõeldakse siin ilmselt Tallinna linna, mitte Rävala maakonda, kuna seda mainitakse samas kontekstis
Kavatsused ka vene suhtes olid luhtunud, pilkeks rüüstasid pihkvalsed 1234 märtsis Trtu p Hermanni alasid, hävitasid äsjaehitatud Kärkna kloostri. Balduini võim varises kokku Põ-Ee maakondades, Ordu pani sealsed vasallid kõrgeid makse maksma, omastas Riia tk ja Dünamünde kloostri Põ-Ees asuvad maa-alad. Saaremaa jaotati 1233 lõpul vaid p, Ordu, Riia linna vahel. 1234 veeb tühistas paavst Alna Balduinile antud legaadivolitused. Tema asemel määrati legaadiks Modena Wilhelm, 1234 suvest Liivi-Eestimaal. Määrus Saare-Lääne pk uuesti asutamise kohta 1234 Tartu ning Kuramaa pk piiride kindlaksmääramise kohta Põ-Ee valduste küsimus jäi lahtiseks kuni 1238 Stensby lepinguni Mõõgavendade ordu tõusis pärast asutamist simpaistvaks pol teguriks,hakkas ajama iseseisvat pol, sattudes tihti vastuollu Riia p-ga. Kujunes Ordu üks pol taotlus-vabaneda p ülemvõimu ja eestkoste alt. Aga
Riia peapiiskopi kohale valitakse kaks erinevat isikut, piiskopitüli (Riia toomkapiitli ning Bremeni peapiiskopi vahel). Tüli lahendajaks osutus tsistertslane Alna Baudouini, kes saabus Riiga 1230. aastal.Esialgu ta oli edukas, seoses Liivimaal valitseva näljahädaga pidid Riiale alistuma kuralased. Kuid asjaolud muutusid, kui kardinal Otto otsustas piiskopitüli Nikolause kasuks (Magdeburg). Baudouin reisis paavsti juurde ja hankis enesele 1232. aasta alguses rea privileege - legaadivolitused Liivimaal ja naabermaades; eluaegne Zemgale piiskopkond ja Kuramaa. Ülesandeks oli nõuda tagasi alad Eestis, mis pidanuks kuuluma paavsti esindaja kaitse alla. Baudouin saabub taas Liivimaale 1233. aastal. Mõõgavendade ordu oli haaranud osa Kuramaast ja keeldus tagastamast. Legaat üritas võtta üle Tallinna mõõgevendade kontrolli alt, kuid ta sõjamehed said lüüa ning Baudouin lahkus ning pani orduvennad kirikuvande alla.
annaabi.ee 
