Kas neid ka kasutati? Või oli sümboolne väärtus, materiali väärtus? Source-critical issues on Bronze Age trade -Metal-amber centred perspective -Chronological issues -Archaelogical filters: depositional customs -macro-historical perspectives 7. Eellugu rauaajaks Vahemerel -foiniiklaste esiletõus- hea asukoht, head kaubad (liibanoni seeder (ei mädane), purpuri saamiseks üks karbiline, millest värvi sünteesiti) -kreeklaste uus esiletõus kohe peale mererahvaste sisserännet -Lefkandi- asula, mis on pidevalt olnud asustatud 2000-7000 eKr ning kus on mingist hetkest näha kalmetes kaubad, mis on iseloomulikud teistele piirkondadele. Kaubandussidemed loovad kreeklaste esimese koloonia Pithekoussai saarel. Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist. See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse. Etruuria esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on
viitavad suhteliselt vähediferentseeritud ühikonnale. Suhted idamaadega peaaegu katkesid. Samas kujunes kreeklaste asustusvöönd Anatoolia läänerannikul. Antud perioodi langeb aga rauaaja algus ja prot-geomeetrilise ja geomeetrilise keraamika algus, mille järgi järgnenud ajajärku nimetatakse sageli geomeetriliseks perioodiks. X sajandist pärineb tumeda ajajärgu teadaolevalt suurim ehitis: pealikumaja või pühamu Lefkandi asulast Euboia saarel, mis oli Kreeka arenenumaid piirkondi antud perioodil. IX sajandist alates näitavad rikkamad hauapanused ühiskonna senisest kiiremat arengut ja suhete taastumist idamaadega. Arhailine periood: VIII VI sajand VIII sajand tähistas kiiret arengut Egeusel: rikkad ülikuhauad, esimesed arheoloogiliselt jälgitavad pühamud (sealhulgas Olümpia ja Delfi), linnaliste asulate kujunemine
Veidi hilisematest eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. Võib arvata, et seda pärimust säilitasid eeskätt jõukamad perekonnad, kes tõenäoliselt lugesid end muistsete kangelaste otsesteks järeltulijateks. 10. sajandist peale osutab arheoloogiline leiumaterjal erinevustele ülikuperede ja lihtinimeste matusekommetes. Nii on 10. sajandi Euboia saarelt Lefkandi asulast leitud suurejooneline ülikumatus (mees koos naise ja hobustega) suures piklikus hoones, mis võibolla rajati nimelt matusepaigaks. Euboia saar oli Ateena ümbruse ja Argose tasandiku (Mükeene ja Tirynsi asupaik) kõrval üldse jõukamaid piirkondi toonases Kreekas ja Euboia meremehed nähtavasti peamised ühendusepidajad idamaadega. Kuigi meie teadmised antud ajajärgust on kirjalike allikate puuduse ja arheoloogilise