Värvitopsidesse paneb musta ja punast värvi. Tegevuse sissejuhtus Küsib laste käest, millised on puud Lapsed vastavad, et talvel ei ole puudel talvel? Õpetaja seletab, et talvel on lehti. Lapsed tunnevad õpetaja näidatud 6 min. puud raagus, sest sügisel lehed linnu pildilt ära. langevad puult. Seejärel näitab lastele leevikese pilti ning küsib, mis lind see on. Tegevuse põhiosa Annab lastele ülesande puhuda Lapsed panevad samuti natuke värvi kõrrega, musta guassiga raagus puu. paberile ja proovivad puhuda. Mõni Õpetaja paneb pintsliga natuke värvi laps on kurb, et tal ei tule puhumine 15 paberile ja näitab ette välja nii nagu õpetajal ning palub abi. min
Samas leitakse siiski võimalusi võltsida selliseid koode, nt kaeluskaru teeb oma käpajäljed kõrgemale puule, ronides sinna, kui grislikaru, kes on poole suurem. Tegelikult olemas ka töid, mis neid erinevaid vaateid kombineerivad. 30.04.15 Organismid tajuvad keskkonda teatud tüüpides, kategooriates, mis võivad moodustada liigispetsiifilisi tunnuseid – mingi liigi konkreetne kehatunnus on ühesugune ning sellest moodustub teatud tüüp, nt isase leevikese punane rind on märk. Tüüp – ühesugune vorm, token – märgi üksikjuht Varjevärvus, mimees… Väga paljudel loomadel, kellel ei arvakski, enamik hiiri meie ümber näiteks varjevärvusega. Varjevärvusega loom, kes on vales keskkonnas, võib olla väga silmatorkav. Herilase värvid peaksid hoiatama, aga nt teetööde kollamusta märgi taustal täielik varjevärvus. Olukorrad, kus organism ise oma varjevärvust muuta saab, nt ritsikas, kes suvel
mikud, mis kõnelevad puude rikkumisest, lindude kaitsmisest, taunivad loomade piinamist, räägivad lindude kasulikkusest, loomakaitseseltsi- dest ja nende tegevusest, looduserikkujale seadustega ettenähtud karis- tustest" (Paatsi 2003: 144). Nagu Jakobsoni lugemik, ei toiminud ka Kampmaa õpik mitte ainult kooliraamatuna, vaid teosena, millest loetu jäi paljudele taluinimestele ainsaks kokkupuuteks nii looduskirjan- dusega kui kirjandusega üldse. Mart Mäger (1994: 62) osutab, et näiteks leevikese nimetus on rahva seas levinud just tänu Kampmaa luge- mikule. Kampmaa koostas ka ülevaateteose "Eesti kodumaa", mille esimene osa ilmus 1918. aastal. Siitpeale algas aga juba emakeelse tea- duse kiire arengu ajajärk, samuti iseseisvale vabariigile patriootlike kodanike kasvatamise ja harimise periood, milles lõi kaasa kujunev looduskirjandus. Vahetu koduümbruse looduse kirjeldamiselt nihkus rõhuasetus laiemaid alasid hõlmavate tutvustuste suunas.
Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viite alt "Looduskaitsealused linnud Eestis". 5 LEEVIKE LEEVIKE on meile oma punase vesti, musta mütsi ja halli kuuega armsaks saanud. Leevikest näeme peamiselt sügisel ja talvel. Siis viibivad nad sageli inimasulate läheduses aedades ja parkides. Suvel tegutsevad nad varjatult kuusemetsas. Söögimajas toituvad leevikesed on kohalikku päritolu. Leevikese toiduks on puu- ja rohuseemned. Kuuse- ja männiseemneid ei jõua ta käbide seest välja koorida, seepärast korjab ta need üles maast. Pesa ehitab ta metsa- salkude sisse, kus käib vähe inimesi. Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse. Pesa koosneb samblast ja juureniitidest ning on okste vahele hästi ära peidetud. Mõlemast soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin- nul pruunid
annaabi.ee 
