Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leemti" - 3 õppematerjali

Mees-kes teadis ussisõnu
6
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Ta rääkis Intsuga ussikeeles ja sai veel targemaks. Tema sõber Pärtel oskas ka natuke seda keelt. Leemeti vanaisal olid mürgihambad. Ta oli viimane, kellel na dolid. Sõdade ajal kartsid kõik raudmehed Leemeti vanaisa hammaste pärast ja ta võistles. Kuid teda visati oimetuks kiviheitemasinaga, lõigati ta jalad ja visati vette. Onu Vootle eoli ainus, kes teadis väga hästi ussisõnu ja oli kuningausside hea sõber. Raudmehed olid nende vaenlased ja nemad tapsid Leemti vanaisa. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja-Konna näha. Meeme-vanamees. Vanasti oli ta suur ja tugev sõjhamees. Ta pidi võistlema selles

Kirjandus → Kirjandus
1781 allalaadimist
Mees kes teadis ussisõnu
30
pdf

Mees kes teadis ussisõnu

mürgihambad​ ​kõrri.Vanaisa​ ​päästab​ ​Leemeti​ ​vabaks. Külaelanikud​ ​pagevad​ ​oma​ ​majadesse.Õige​ ​pea​ ​tulevad​ ​sõjamehed​ ​ja​ ​elanikud tapetakse​ ​ära. Hiljem​ ​seletab​ ​vanaisa,miks​ ​tal​ ​nii​ ​kaua​ ​läks.Nimelt​ ​peale​ ​Hiie​ ​ja​ ​Leemti​ ​minekut​ ​ei tulnud​ ​enam​ ​ühtegi​ ​inimest.Looma​ ​luud​ ​pole​ ​nii​ ​head.Seega​ ​vanaisa​ ​ootas​ ​aastaega kui​ ​mingi​ ​laev​ ​läks​ ​kaugelt​ ​mööda,vanaisa​ ​nägi​ ​küll​ ​palju​ ​veva​ ​et​ ​sinna​ ​saada​ ​ning kõik​ ​rajalt​ ​maha​ ​võtta,kuid​ ​sai​ ​sellega​ ​hakkama.Paar​ ​päeva​ ​läks​ ​kontide

Kirjandus → Kirjandus
252 allalaadimist
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

kui too saksa keelt kirus talle siis karu lõi kartma ja hammustas talt pea ning hiljem ise süüst enda riista. Peale seda liikusid Leemeti perekond tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust miks haldjad nii õelad on, et käsivad kogu aeg vere ohvreid, nagu näiteks siis kui Leemt tahab jõkke supplema minna, peab jänese ohverdama Ülgase juttu järgi. Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt onu Vootele oma elamusi, kuid onu Vootele kaine meelega lükkas need

Kirjandus → Kirjandus
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun