Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva roosa värvuse ilmumiseni. Arvutuskäik: Valem: HCl NaOH Leelisuse CaCO3 % = p= lubiväetise kaalutis = = 0,2g HCl = = 5 ml E - CaCO3 molaarmass (40+12+3·16=100) Tiitrimise tulemus 7,88 Arvutamine: Leelisuse CaCO3 % = = = 100, 23 % Kokkuvõte: Lubiväetise nr. 12 neutraliseerimisvõime on 100,23%.
vesi sisaldab naatriumvesinikkarbonaati ekvivalendselt toorvee mööduvale karedusele, NaSO4 ja NaCl ekvivalendselt toorvee püsivale karedusele. Soolade sisaldus seejuures ei vähene, ainule, et katlakivi tekitaja Ca- ja Mg-soolad on üle viidud Na-sooladeks. Kareduse kõrvaldamine Na-kationeerimisega. Pehmendatav toorvesi lasta läbi Na-kationiidiga täidetud laboratoorse filtri. Na- kationiidi kihi paksus on 300 mm, läbivoolu kiirus 2 min. 100 cm3. Pehmendatud vee leelisuse määramiseks võtta 100 cm3 pipetiga 100 cm3 filtrit läbinud vett, lisada 3 4 tilka metüüloranzi ja tiitida 0,1 n HCl kuni punase värvuseni. a ×1000 × n Arvutus: = leelisus mg ekv/l 100 a2- triitimisel kulunud HCl - hulk n2- HCl lahuse normaalsus Lisasime 4 tilka metüüloranzi 2,5 ×1000 × 0,1 = 2,5 mg ekv/l
Tihendus. Leekfotomeetria- kasutatakse leeki värvivate elementide juures. Pihustatakse aine mõõdetud konsentratsiooniga vesilahusena gaasileegi värvitusse ossa. Kiirgund valguskiired suunatakse fotorakule mis muudab need elektrivooluks mida saab kalvanomeetriga täpselt mõõta. Lubiväetised- väetised mida kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks. Nende kvaliteedinäitajas neutraliseerimisvõime e leelisus(omadus neutraliseerida happeid,väljendatakse CaCO 3 %) Leelisuse määramine- lubiväetisele lisatakse kindel kogus ( tingimata liiast) hapet ja tagasitiirimise teel selgitatakse välja kui suure koguse suutis lubiväetis neutraliseerida, milleka tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOHga. Kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Arvutustel kasutame leelisust ( mida väljendatatakse protsentides ) võrdväärsena CaCo 3sisaldusega Aktiivne happesus- nimetatakse ka mulla reaktsiooniks. Põhjustavad
Klaasi liikumisvõimeliseks ioonideks on ränihape skeletiga seotud ühevalentsed ioonid Me+ (Na+ , K+ , Li+ ). Asetades klaaselektroodi vesinikioone sisaldavasse lahusesse, tekib H+ ja Me+ vahel ioonvahetusprotsess klaasmuna sisepinna sisemise lahuse vahel ja välispinna välislahuse vahel. Klaaselektroodi potentsiaali pH-sõltuvus oleneb klaasi sordist ja määratakse puhverlahuste abil. Sõltuvus omab maksimumi kõrgetel pH väärtustel (pH > 12), põhjustades määramisel nn ,,leelisuse" vea, ning miinimumi madalatel pH väärtustel (pH < 0), andes ,,happelisuse" vea. Mis on lahustunud hapniku määramiselektroodi tööpõhimõte? Gaasitundlike membraanelektroodide valmistamiseks kasutatakse laialdaselt hapnikuelektroodi, kus on rakendatud voltamperomeetrilist tööpõhimõtet. Kui rakendada väärismetallist elektroodile negatiivset potentsiaali väärtusega 0,6 0,8 V võrdluselektroodiga võrreldes, siis hakkab läbi teflon membraani
13 http://en.wikipedia.org/wiki/Potentiometric_titration 14 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 3.2 Tiitrimise rakendusi o Hape-alus tiitrimine, mida kasutatakse leelisuse määramiseks leelisus näitab hapet neutraliseerivate osakeste hulka proovis ehk nende ainete hulka vees, mis reageerivad H+ ioonidega · Fenoolftaleiinne kuni pH 8,3-ni (indikaator ff) · Üldleelisus kuni pH 4,3-ni (indikaator mü) o Sadestustiitrimine Näiteks kloriidide määramiseks: Cl- + Ag+ AgCl (t) (titrant on AgNO3) o Redokstiitrimine KHT määramine : Orgaaniline aine+ oksüdeerija CO2 + H2O
25 2. anorgaanilised mineraaljäätmed ja mineraalide töötlemise jäätmed, metalljäätmed 3. kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed 4. radioaktiivsed jäätmed 5. olmejäätmed Eestis on domineerivaks jäätmetekitajaks põlevkivi kaevandamine, põlevkivi keemia- ja energeetikatööstus. Enamiku põlevkivienergia tootmisel ja keemiatööstuses tekkinud jäätmetest peetakse ohtlikeks nende kõrge leelisuse tõttu, (peamiselt 3 või 4 ohtlikkusklass) . ~95% ohtlike jäätmete koguhulgast tekib põlevkivi- ja energeetikatööstuses. Ülejäänud: ehitus, puidutööstus, toiduainetööstus. Olmejäätmed ~3,5-4% Keskmiselt tekib Eestis aastas 350kg olmejäätmeid inimese kohta. Ohtlikud jäätmed Raske defineerida, mis need on. Rahvuslikul tasandil erinevused suured. · Tööstus · Kodumajapidamine kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed:
25 2. anorgaanilised mineraaljäätmed ja mineraalide töötlemise jäätmed, metalljäätmed 3. kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed 4. radioaktiivsed jäätmed 5. olmejäätmed Eestis on domineerivaks jäätmetekitajaks põlevkivi kaevandamine, põlevkivi keemia- ja energeetikatööstus. Enamiku põlevkivienergia tootmisel ja keemiatööstuses tekkinud jäätmetest peetakse ohtlikeks nende kõrge leelisuse tõttu, (peamiselt 3 või 4 ohtlikkusklass) . ~95% ohtlike jäätmete koguhulgast tekib põlevkivi- ja energeetikatööstuses. Ülejäänud: ehitus, puidutööstus, toiduainetööstus. Olmejäätmed ~3,5-4% Keskmiselt tekib Eestis aastas 350kg olmejäätmeid inimese kohta. Ohtlikud jäätmed Raske defineerida, mis need on. Rahvuslikul tasandil erinevused suured. · Tööstus · Kodumajapidamine kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed:
annaabi.ee 
