Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)]
PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste omadustega on perioodilisusetabeli VASAKPOOLSES ALUMISES osas olevad elemendid. Näiteks K, Rb, Cs, Fr, Ra ,Ba, Sr, AKTIIVSED metallid on ESIMESE A rühma ja TEISE A rühma elemendid Esimese A rühma elemendid reageerides veega moodustavad hüdrooksiidi, mis on tugevad alused (leelised), seega esimene A rühm on LEELISMETALLID. Teise A rühma hüdrooksiidid ei lahustu vees nii hästi kui leelistel, seepärast nimetatakse neid LEELISMULDMETALLIDEKS . B rühma elemente SIIRDEMETALLIDEKS ( Fe, Cu, Ni, Au, Ag) Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab elektronide arv eelviimases kihis. Aine keemilised omadused näitavad tema võimet reageerida teiste ainetega. Metallid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone, seejuures kasvab oksüdatsiooniaste toimub redoksreaktsioon, milles metallid on REDUTSEERIJAD (loovutajad) Üheks tuntumaks elektronide sidujaks - oksüdeerijaks on HAPNIK.
Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon ... on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid ... nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Aluste reageerimine happeliste oksiididega Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4 2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad
2- + c) SO3 + 2 H = H2O + SO2 e) NH4+ + OH- = NH3 + H2O 6.4 Millised järgmistest ioonidest reageerivad omavahel: H+, Ag+, Ba2+, OH-, Cl-, SO42- 7. Soolade hüdrolüüs Indikaatoritega võib tuvastada, et soolade lahused võivad olla kas happelise, neutraalse või happelise reaktsiooniga. Näiteks kodudes leiduva sooda (Na2CO3) vesilahus on märgatavalt aluseline( sooda vesilahus tundub näpu vahel ka libe nagu leelistel). See nähtus on põhjustatud soola hüdrolüüsist, mis kujutab endast soola reaktsiooni veega, mille tulemuseks on aluseline või happeline keskkond: Soola hüdrolüüsi võib vaadelda kui neutralisatsioonireaktsiooni osalist pöördumist: Sool + vesi = hape + alus Soola lahuse keskkonna üle otsustamiseks kasutame praktilise võttena järgmist skeemi: NaOH-tugev alus Cu(OH)2-nõrk (vees mittelahustuv) alus NaOH-tugev alus
annaabi.ee 
