ainult kuni kümnendik mördi sooladest. Soolad on peamiselt kaalium-, naatrium- ja kaltsiumsulfaadid ning karbonaadid, mis liiguvad mördist imetava veega tellisesse. Vee aurustudes kristalliseeruvad soolad tellise ja ka vuugi välispinnale valge sademena. VÄLJASOOLDUMISE VÄLTIMINE Väljasooldumise eeltingimuseks on soolade ja piisava niiskuse olemasolu müüritises. Nende vähendamiseks on soovitav kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide). Õigem on hoida tellised ja mört plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte. Soolade tellisesse liikumise vähendamiseks on soovitav telliste niisutamine veega vahetult peale paigaldamist ja müüritise kaitsmine ladumise ajal sademete eest. Vihmavee tungimist tarindisse peavad takistama piisavalt laiad räästad, õiged räästa- ja aknaplekid, veeninad, vihmaveerennid jms
miljonini hektari kohta. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud kõrge leelisesisaldusega ja mulla vähese happesusega. Mull võib moodustuda ka tugevalt happelistes muldades juhul, kui seoses aluskivimi murenemisega tuleb toitaineid pidevalt juurde. Happeline reaktsioon soodustab siin aluskivimi murenemist. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral nõrk (metskäharik, kähar karusammal jt.) Ainevahetus puistu ja mulla vahel on kiire; selle periood kestab tavaliselt 1..
miljonini hektari kohta. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus. Orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud kõrge leelisesisaldusega ja mulla vähese happesusega. Mull võib moodustuda ka tugevalt happelistes muldades juhul, kui seoses aluskivimi murenemisega tuleb toitaineid pidevalt juurde. Happeline reaktsioon soodustab siin aluskivimi murenemist. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral nõrk (metskäharik, kähar karusammal jt.) Ainevahetus puistu ja mulla vahel on kiire; selle periood kestab tavaliselt 1..
annaabi.ee 
