Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on ferralliitmullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Kõrbemullad Mullad, kus aurumine ületab suuresti vee juurdesadu. Kõrbemullad on tavaliselt sooldunud. Solod Sooldunud muld, mille huumus lahustub ja mineraalosa laguneb leeliselises keskkonnas ning saadused uhtuvad mullast välja. AEB profiil meenutab leetunud mulda, kuid solod on leelisene ja küllastunud neeldunud Na +- ga. Solod levib metsastepi- ja stepinõgudes. Solonets Sooldunud muld, mille pindmises kihis lahustuvad soolad puuduvad, kuid on rohkesti neeldunud Na +. Solonets võib kevadel ja suvel, kui ülekaalus on aurumine, muutuda solontsakiks või sügisel, kui sademed ületavad aurumise, tekkida solontsakist. Perioodilise läbiuhtumise korral võib solonets areneda solodiks. Levib stepi-, kuivstepi- ja kõrbevööndeis, parandamise võtteiks
lühemad ja struktuur on hõredam. Saadud kiudainet nimetatakse viskooskiuks e. viskoossiidiks. Viskooskiud kujutab endast seega tavalist tselluloosi, mis keemilise töötlemise käigus on osaliselt hüdrolüüsunud ja madalama polümerisatsiooniastmega. Protsessi olemus seisnes siis selles, (veelkord) et tselluloosi töötlemisel NaOH-ga viiakse tselluloos lahustumatuks leelistselluloosiks. See moodustab süsinik-disulfiidiga lahustuva ksantogenaadi. Tselluloosksantogenaadi leelisene lahus (viskoos) surutakse peente jugadena väävelhappega täidetud sadestusvanni, kus ksantogenaat laguneb. Tekib väiksema polümerisatsiooniastmega kiud. Viskooskiud on tselluloosist mõnevõrra tugevam, sest formeerimisega orienteeritakse makromolekulid piki niite. See kiud on väga hügroskoopne, pundub vees palju ja kardab happeid ja leelisi rohkem kui puuvill. Teine keskkond, milles tselluloos lahustub, on vask(II)hüdroksiidi lahus ammoniaagi vesilahuses
kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Leotise pH Mulla reaktsioon 4,5 tugevalt happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne üle 7,2 leelisene Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos
annaabi.ee 
