Kopolümeer - polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest ehk korduvühikutest. Monomeer - madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Elementaarlüli - kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. 2) Nimeta looduslikke ja sünteetilisi polümeere ja nende kasutusalasid. Looduslikud polümeerid: · Tselluloos - tselluloosist valmistatakse paberit.(Tselluloosi saadakse puulaastude kuumutamisel tugevas leeliselahuses). · Tärklis - tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus). Tärklis on söödav toiduaine (ka toidulisaaine - nt Kartulijahu) ning loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal. · Kautsuk - valmistatakse autorehve (Kautsuk on tooraineks elastomeeride tootmisel, mida kasutatakse veorihmade, veealuste kaablite isolatsiooni ja golfipallide valmistamiseks). Sünteetilised polümeerid:
Konserveerimiseks eelistatakse tavaliselt õlivaesemaid ja töötlusel oma viljakuju säilitavaid sorte. Hoidistada võib ka tooreid vilju, siis saadakse rohelised oliivid, mis on tumedatega võrreldes veidi teravama maitsega. Viljade küpsedes ja tumenedes suureneb oliivide õlisisaldus ja maitse muutub pehmemaks. Täisküpsete oliivide konserveerimisel saadakse tulemuseks mustad oliivid. Viljade kibeda maitse vähendamiseks leotatakse oliive kõigepealt leeliselahuses, milleks ammustel aegadel oli lihtsalt tuhavesi. NaOH hüdrolüüsib polüfenoolse oleuropeiini -(3-4-dihüdroksüfenüül)-etanooliks, oleosiid 11- metüülestriks ja oleosiidiks. Kaks viimast ja oleuropeiin ise annavad happelises keskkonnas glükoosi ja oleuropeiin aglükoone. Seejärel konserveritakse need 6- 10%-lises soolvees või siis soolalahuses, kus leidub äädik- või piimhapet. Vanal ajal võidi oliive säilitada ka mees ja puuviljamahlas.
Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõuendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid
kasvada, naised ei kaminud juukseid, ei värvinud silmi. Enne kuningliku koolnu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik ,,puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis tähendas surnukehast sisikonna ja ajude eemaldamist ning tema mähkimist lõendiribadesse. Hilisem protsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suu avamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka´le. Pärast balsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele olid kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa anda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia
lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest
annaabi.ee 
