Fourth level Fifth level NiMH AKU suure võimsuse tarbijatele Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level NiMH- ja LEELISAKU - SUUREMA VÕIMSUSEGA AKUELEMENDI LÄBILÕIGE Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIITIUM-IOON AKU Liitium-ioon aku koosneb: anood, katood ja elektrolüüt.
katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb. Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse terasplekist ja elektrolüüdina kasutatakse kaaljum või naatriumhüdrooksüüdi vesilahust. Anoodi plaadi materjaliks kasutatkse nikkelhüdrooksiidi (NiOOH) ja katoodi plaadil kaadmiumi (Cd). Tänapäeval tuntakse neid nikkel-kaadmium (NiCd) akude nime all. 1903. aastal Thomas Alva Edision asendas kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris raudnikkelaku (FeNi)
12-voldise 60 Ah mahtuvusega autoaku koormamisel 3-amprise vooluga on tühjendusaeg C 60 t= = = 20 tundi. I 3 Pliiaku suurim võimalik kasutegur on 80%. Pinge sõltub tühjendamisvoolust, nagu kuivelemendilgi: Aku laadimispinge peab olema allikapingest kõrgem. Akude kasutamise pikaajalised kogemused on näidanud, et väiksema vooluga laadimine vähendab aku eluiga oluliselt kiiremini kui suurema vooluga laadimine. Leelisaku anum on terasplekist, elektrolüüdiks on kaalium- või naatriumhüdroksiidi lahus, positiivsed plaadid on nikkelhüdroksiidist, negatiivsed plaadid raudnikkelakus rauapulbrist, kaadmiumnikkelakus kaadmiumpulbrist. 30 Leelisaku suurim kasutegur on 55%. Raud- ja kaadmiumnikkelaku keskmine tööpinge on 1,25 volti, hõbetsinkakul 1,4 volti. Pliiakudega võrreldes on nad väiksemad ja vastupidavamad. Taskutelefoni 1 Ah mahutavusega 3,6-voldise aku
12-voldise 60 Ah mahtuvusega autoaku koormamisel 3-amprise vooluga on tühjendusaeg C 60 t= = = 20 tundi. I 3 Pliiaku suurim võimalik kasutegur on 80%. Pinge sõltub tühjendamisvoolust, nagu kuivelemendilgi: Aku laadimispinge peab olema allikapingest kõrgem. Akude kasutamise pikaajalised kogemused on näidanud, et väiksema vooluga laadimine vähendab aku eluiga oluliselt kiiremini kui suurema vooluga laadimine. Leelisaku anum on terasplekist, elektrolüüdiks on kaalium- või naatriumhüdroksiidi lahus, positiivsed plaadid on nikkelhüdroksiidist, negatiivsed plaadid raudnikkelakus rauapulbrist, kaadmiumnikkelakus kaadmiumpulbrist. 30 Leelisaku suurim kasutegur on 55%. Raud- ja kaadmiumnikkelaku keskmine tööpinge on 1,25 volti, hõbetsinkakul 1,4 volti. Pliiakudega võrreldes on nad väiksemad ja vastupidavamad. Taskutelefoni 1 Ah mahutavusega 3,6-voldise aku
12-voldise 60 Ah mahtuvusega autoaku koormamisel 3-amprise vooluga on tühjendusaeg C 60 t= = = 20 tundi. I 3 Pliiaku suurim võimalik kasutegur on 80%. Pinge sõltub tühjendamisvoolust, nagu kuivelemendilgi: Aku laadimispinge peab olema allikapingest kõrgem. Akude kasutamise pikaajalised kogemused on näidanud, et väiksema vooluga laadimine vähendab aku eluiga oluliselt kiiremini kui suurema vooluga laadimine. Leelisaku anum on terasplekist, elektrolüüdiks on kaalium- või naatriumhüdroksiidi lahus, positiivsed plaadid on nikkelhüdroksiidist, negatiivsed plaadid raudnikkelakus rauapulbrist, kaadmiumnikkelakus kaadmiumpulbrist. 30 Leelisaku suurim kasutegur on 55%. Raud- ja kaadmiumnikkelaku keskmine tööpinge on 1,25 volti, hõbetsinkakul 1,4 volti. Pliiakudega võrreldes on nad väiksemad ja vastupidavamad. Taskutelefoni 1 Ah mahutavusega 3,6-voldise aku
Guglielmo Marconi (1874 1937). 59. Elektrienergia allikad. Alalispingeallikad: 1) keemilised allikad, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks 2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad: 1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid tsink-süsielement või leeliselement 2) korduvalt kasutatavad akud (happe- ehk pliiaku, leelisaku) Vahelduvpingeallikad: 1) ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga. 2) Vahelduvvoolugeneraatorid Elektrienergia tarvitid: seadmed, mis eraldavad soojust (elektriküte); seadmed, mis eraldavad valgust (elektrivalgustus); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas); seadmed, mis teevad tööd (elektriajamid); seadmed, mis teevad väga keerulisi asju (elektroonilised); seadmed, mis mõjutavad keemilisi protsesse (elektrolüüs); seadmed, mis
12-voldise 60 Ah mahtuvusega autoaku koormamisel 3-amprise vooluga on tühjendusaeg C 60 t= = = 20 tundi. I 3 Pliiaku suurim võimalik kasutegur on 80%. Pinge sõltub tühjendamisvoolust, nagu kuivelemendilgi: Aku laadimispinge peab olema allikapingest kõrgem. Akude kasutamise pikaajalised kogemused on näidanud, et väiksema vooluga laadimine vähendab aku eluiga oluliselt kiiremini kui suurema vooluga laadimine. Leelisaku anum on terasplekist, elektrolüüdiks on kaalium- või naatriumhüdroksiidi lahus, positiivsed plaadid on nikkelhüdroksiidist, negatiivsed plaadid raudnikkelakus rauapulbrist, kaadmiumnikkelakus kaadmiumpulbrist. 30 Leelisaku suurim kasutegur on 55%. Raud- ja kaadmiumnikkelaku keskmine tööpinge on 1,25 volti, hõbetsinkakul 1,4 volti. Pliiakudega võrreldes on nad väiksemad ja vastupidavamad. Taskutelefoni 1 Ah mahutavusega 3,6-voldise aku
annaabi.ee 
