15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21. Tsementeerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 22. Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23. Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on? Kus kasutatakse laevanduses messingeid? 24. Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala. 25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27
Kriit.läbimõõt – antud marki terasest detaili ristlõike suutim läbimõõt, mis karastub täielikult, sellest suurema läbimõõduga detailil jääb südamik karastumata. 17. Terase pindkarastus termokeemiline töötlemine Et detaili pinnakiht saaks suure kõvaduse, tugevuse ja kulumiskindluse samas säilitades pehme ja sitke südamiku. See saadakse pindkihi kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Meetodid: a) Leekkarastus - pind kuumutatakse atsetüleenhapnikuleegis ja kohese jahutamisle veejoaga. Meetod on lihtne, seda kasutati varem, puuduseks on kuumutusT ja karastatud kihi sügavuse reguleeritavus. b) Kõrgsageduskarastus - detail asetatakse vasktorust induktorisse, seal tekib magnetväli, mis indutseerib metallis pöörisvoolud, need omakorda kuumutavaddetaili pinnakihi mõne sekundiga ja siis järgneb detaili jahutamine veega. Mida suurem on sagedus, seda vähem on voolu sisenemise sügavus
täielikult, sellest suurema läbimõõduga detailil jääb südamik karastumata. 17. TERASE PINDKARASTUS JA TERASE TERMOKEEMILINE TÖÖTLUS 17.1. Terase pindkarastus Pindkarastamist kasutatakse detailide pinnakihile suure kõvaduse, tugevuse ja kulumiskindluse andmiseks, säilitades sitke ja pehme südamiku. See saavutatakse pinnakihi kiire kuumutamisega ja järgneva kiire jahutamisega. Pindkarastuseks saab kasutada erinevaid kuumutusmeetode: Leekkarastus seisneb detaili pinna kuumutamises atsetüleenihapnikuleegis ja koheses jahutamises veejoaga, karastatud kihi paksus on vastavalt vajadusele 2-5mm, Kõrgsageduskarastuse korral asetatakse detail vasktorust induktorisse, millest läbijuhitav kõrgsagedusvool (500-10 000 000 Hz) tekitab magnetvälja, mis indutseerib metallis pöörisvoolud, need kuumutavad detaili pinnakihi mõne sekundiga karastustemperatuurini. Järgneb detaili jahutamine veega. Kuumutussügavus ja seega saadav
Kui kuumutamine katkestada ning jahutada detaili kiiresti, siis üle faasipiiri AC3 kuumutatud pinnakihis leiab aset täiskarastus, üle faasipiiri AC1, kuid alla AC3 kuumutatud vahekihis aga poolkarastus. Südamik tavaliselt ei kuumene või kuumeneb alla AC1 piiri misstõttu karastamist ei toimu. Kuigi enamikud pindkarastusviisid kuumutavad pinnakihi üle faasipiiri AC3, ei põhjusta see veel tingimata ülekuumenemist või austeniiditera kasvu. Leekkarastus Leekkarastamisel kuumutatakse detaili pinda atsetüül-hapniku leegis ja jahutatakse kiirelt tavaliselt veejoas. Detaili pinnakiht kuumeneb kiirest karastustemperatuurini, ülejäänud osa aga ei jõua selle ajaga kuumeneda. Karastatud kihi paksus võib otstarbest olenevalt olla 2- 5mm. Et saadav pinna kõvadus oleks piisavalt suur, peab pindkarastatavate teraste c sisaldus olema küllaltki kõrge, sobivam 0.4-0.5%. leekkarastus tagab pinnakõvaduse 56-58 HRC.
annaabi.ee 
