võib saada kuni kümme kilo mett. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Vahtra seemneid söövad jämedate nokkadega linnud nagu vint ja leevike. Jänesed toituvad talvel meelsasti vahtra koorest ja võrsetest. Vahtra lehed on sügisel väga värvikirevad ning kutsuvad lapsi neid korjama ja nendest meisterdama. Vaher oma leekivate lehtedega on sügise kuulutajaks. Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Koorest on leitud ka parkaineid. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Vahtrapuidust valmistatakse ka erinevaid muusikariistu. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda. Selleks tuleb puu
suuremate õitega, talvitub rahuldavalt, armunute kinkeroos. • ‘Queen Elisabeth’ – vastupidavuse poolest ajatu peenraroos, õied vanaroosad, lehestik tumeroheline ja terve, hea talvitumisega • ‘Secret’ – õied puhasroosad, südamik heledam, peene teeroosi lõhnaga • ‘Variety Club’ – väga huvitava värviga, kollasest kirsipunaseni, külmakindlus hea Roosisordid • Floribundroosid – ‘Amsterdam’ – leekivate oranzpunaste õitega, talub vihma, tuult ja hea talvitumisega • ‘Europeana’ – veripunaste rosettõitega vana sort, hea talvitumisega • ‘Eurostar’ – tumekollaste antiikroosi meenutavate suureõieliste õitega roos, väga dekoratiivne tumeroheline lehestik, talvitub rahuldavalt Roosisordid • ‘Leonardo da Vinci’ – tumeroosa, tiheda neljaosalise rosettõiega, talvekindlus rahuldav • ‘Orange Triumph’ – väikseõieline (20- 60 õit kobaras!
aknast tuppa. Ehmunult ärkas vaene kingsepp, leidis aga põrandalt selget kulda. Must koer Haapsalu lossi seisab peidus rohkesti varandusi, milliseid valvab suur must koer. Mitmed vaprad mehed on katsunud neid varandusi kätte saada, kuid vaimud kustutasid nende laternatule või peletasid nende julguse muude kummitustega. Keegi rootslane tuli aastal 1773 Haapsalusse, sai siin öövahi koha ning tuli korra kesköösel lossiaeda. Siin nägi ta suurt musta koera leekivate, taldrikusuuruste silmadega, istudes ise ühel rahakastil. Mis öövaht koeraga rääkis, seda ei ole teada, samuti ka seda, mida kast sisaldas. Aga kohe pääle seda öövaht muutus ärimeheks, ostis linnas maju ning omas laialdase usalduse, nii et mitmed talumehed tõid talle oma raha hoiule. Teatava aja möödudes läks ta lõpuks metsa ning poos enda sääl puuoksa. Tammepuu Muiste kasvas Haapsalu lossis suur tammepuu, mis aastate jooksul oli muutunud seest täiesti õõnsaks
annaabi.ee 
