Sel põhimõttel töötavad ka tulekustutid. Põlemisprotsess kui selline esineb kahel viisil: · leegitsemine; · hõõgumine. Mõlemad põlemislaadid võivad esineda iseseisvalt või ka kombineerituna koos. Põlevate vedelike ja gaaside puhul ilmenb vaid leegitsemine. Samas tahkete materjalide juures, näiteks puit, õled, süsi, esinevad mõlemad põlemislaadid korraga. 2.1.1. Leegitsemine Leegitsemine kujutab endast leegiga põlemist. Leegitsemise puhul toimub tahkete ning vedelate kütuste aurustumine. Niisiis leegitsemise korralkantakse nii tahkete kui vedelate kütuste aurud ja suitsuvine tõusvate soojade õhu vooludega eemale põlemisprotsessi reaalsest toimumiskohast ning neid aure me näemegi tulena. Sellist gaasi või auru tekkimist kütusest nimetatakse pürolüüsiks. Kui leek on juba tekkinud hakkab leegist kanduma järjest rohkem soojust kütusele, mistõttu
Põlemisreaktsiooni kiirus võib ulatuda aeglasest, visuaalselt märkamatust oksüdeerumisest kuni plahvatusliku põlemiseni. Põlemine jagatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: põlemine leegiga ja hõõgumine. Gaasid ja põlevvedelikud põlevad ainult leegiga. Tahketel ainetel (nt puit, paber, plastmassid) algab enne tõelist põlemist aine termiline lagunemine pürolüüs. Selles põlemisstaadiumis eraldub ainest põlemisvõimelisi gaase (auru). Tõeline põlemine toimub seejärel leegitsemise või hõõgumisena või samaaegselt nii leegitsemise kui hõõgumisena. Nt puit, paber ja süsi põlevad leegiga (pürolüüsi tagajärjel) ja hõõgudes (jääksöe põlemine). Mitmed ained, nagu nt parafiin, põlevad vaid leegiga. Hõõgpõlemise näiteks võiks olla koks. Tavaline tulekahju Kui oluline osa põlemiskoormusest koosneb tavalistest põlevatest materjalidest nagu puit, paber, plastmass, tekstiil, võib vabalt arenevas põlemises (tulekahjus) eristada kolme üksteisest selgesti
Põlemisreaktsiooni kiirus võib ulatuda aeglasest, visuaalselt märkamatust oksüdeerumisest kuni plahvatusliku põlemiseni. Põlemine jagatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: põlemine leegiga ja hõõgumine. Gaasid ja põlevvedelikud põlevad ainult leegiga. Tahketel ainetel (nt puit, paber, plastmassid) algab enne tõelist põlemist aine termiline lagunemine pürolüüs. Selles põlemisstaadiumis eraldub ainest põlemisvõimelisi gaase (auru). Tõeline põlemine toimub seejärel leegitsemise või hõõgumisena või samaaegselt nii leegitsemise kui hõõgumisena. Nt puit, paber ja süsi põlevad leegiga (pürolüüsi tagajärjel) ja hõõgudes (jääksöe põlemine). Mitmed ained, nagu nt parafiin, põlevad vaid leegiga. Hõõgpõlemise näiteks võiks olla koks. Tavaline tulekahju Kui oluline osa põlemiskoormusest koosneb tavalistest põlevatest materjalidest nagu puit, paber, plastmass, tekstiil, võib vabalt arenevas põlemises (tulekahjus) eristada kolme üksteisest selgesti
annaabi.ee 
