Aasta sademete hulk on Hiiumaal 500-600 mm. Kõige rohkem 4 sajab Hiiumaa keskosas, keskmiselt üle 600 mm aastas, samal ajal kui rannikualadel registreeritakse keskmiselt 500-550 mm sademeid. Muld- ja taimkate Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest (LI-III) kuni leede-turvastunud muldadeni (LGI; vt tabel 1.4), millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad. Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad
kagusuunalised, valdavalt moreenrannaga künniselised neemed nagu Saaremaa lääneosas. Need vahelduvad liustiku kulutusnõgudesse kujunenud väikeste lahtedega. Nende varem kaugemale kagusse ulatunud sügavamaid osi märgivad madalad järvikud, kohaliku nimetusega laisid. Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest kuni leede-turvastunud muldadeni, millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on
3 üksikutest (vähestest) kadakatest. Hõre puhmarinne koosneb pohlast, kanarbikust, leesikast, kukemarjast. Abundance of reindeer moss is a characteristic feature. Iseloomulik joon on põdrasambla rohkus. In the heather (Calluna) site type the soils consist of moderately podzolized, sporadically also gleyed podzols. Kanarbiku (Calluna) kasvukohatüübi pinnas koosneb mõõdukalt leetunud, kohati gleistunud leedemuldadest The litter horizon is 3 ... 10 centimetres thick. Kõduhorisont on on 3...10 sentimeetri tüsedune. The stands are rather sparse (the degree of stocking is 0,6 ), they consist of pure pine forests or pine forests with birches as scattered associates. Puistud on üsna hõredad (täius on 0,6), need koosnevad ainult männikutest või männikutest vähese kase seguga. The productivity is low, the quality classes are IV to V. Tootlikkus on madal, boniteediklass on IV...Va.
annaabi.ee 
