4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C.
L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3
Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le).
(Le= A+T (kuni 727)
Le=F+T (alla 727))
5)Milles seisneb martensiitmuutus.
AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
Alaeutektoidmalmid: 2,14
mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi
tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb
martensiitmuutus?A->Fe(C)=M(C=0,8%);K12->K8 on vaja kiirelt jahutada
6)Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?Alaeutektmalmid: 2,14%
austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vedelfaas hakkab kristalluma. Ferriidist ja ledeburiidist moodustub austeniit. 3) Kogu ferrit kaob struktuurist, muutudes austeniidiks 4) Austeniidi hulka hakkab tekkima ka ferriit 5) Eutektoidne tasakaal. Eutektoidmuutuse tagajärjel laguneb austeniit ferriidi ja tsementiidi seguks, mida nimetatakse perliididks. 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a).
3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja
üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm
4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
Üleeutektoidterased on haprad, sest nende struktuuris on tsementiidivõrk. Selliseid teraseid
saab survetöödelda alles pärast tsementiidivõrgu kõrvaldamist kuumsurvetöötlemise või
termotöötluse käigus. Süsinikteraste tasakaalustruktuur koosneb toatemperatuuril alati
ferriidist ja tsementiidist.
Süsinikusisaldusest (FD-st) lähtudes on malmide liigitus järgmine: 1)alaeutektmalmid
2,14
plastne, hõre tahktsentreeritud kuubilise võrega. Ledeburiit on austeniidi ja tsementiidi segu(seal on eutektika). Ferriit on süsiniku lahus alfa rauas. Pehme, plastne, ruumtsentreeritud kuubiline võre. Perliit on ferriidi ja tsementiidi segu(eutektoid). Ehk raud koosneb ferriidist, kus C sisaldus alla 0,02%. Teras koosneb ferriidist ja perliidist, kui C 0,02-0,8%, perliidist, kui C 0,8%, perliidist ja tsementiidist, kui 0,8-2,14. Malm koosneb perliidist, tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 2,14-4,3%, ledeburiidist, kui 4,3% ja tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 4,3-6,67%. Diagramm piisab vaskapoolsest äärest(C sisaldus 0-6,67%), sest puhas süsinik sulab temperatuuril 3400, nii et parempoolne äär ei ole huvipakkuv. Ja süsinik lahustub rauas ka kõrgel tempertatuuril suhteliselt vähe. Võtame tsementiidi(Fe3C) omaette komponendiks siagrammi parempoolses servas. Ehk Fe-Fe3C olekudiagramm. Tsementiit ei ole stabiilne ühend ning võib laguneda kõrgematel temp
Kuna sekundaartsementiit eraldub austeniidist terade piiridel, siis moodustub tsementiidivõrk austeniiditerade või jahutatuna allpool eutektoidmuutuse joont A1 perliiditerade vahel. Struktuuriosade tekketemperatuurid üleeutektoidterastes: perliit (P) tekib alla 727°C ja sekundaartsementiit (T'') tekib temperatuurivahemikus 1147°C...727°C. Malmide struktuurid a)alaeutektmalmid 2,14% C 4,13%. Tardumise lõppedes koosneb vedelfaasist sündinud struktuur austeniidist ja ledeburiidist (Le). Temperatuuri langedes eraldub austeniidist sekundaartsementiiti (T'') ja ülejäänud osa austeniidist laguneb eutektoidmuutuse temperatuuril perliidiks. Aegalse jahtumise tulemusena koosneb seega struktuur toatepmeratuuril perliidist, ledeburiidist ja sekundaartsementiidist (T''). Struktuuriosade tekketemperatuurid alaeutektmalmides: perliit (P) tekib alla 727°C, sekundaartsementiit (T'') tekib temperatuurivahemikus 1147°C...727°C ja ledeburiit (Le) tekib 1147°C.
annaabi.ee 
