Saksamaa - Billy hakkas magama jääma, kui tuli keegi ja ta sealt ära ajas, ütles et tema Billy kõrval ei maga, sest ta sipleb ja niuksub - hulkur ja Rondald Weary surid, süüdistas oma surmas Billyt, mida teadis igaüks, sest ta kuulutas seda enne suremist - valvurid käskisid kõigil võtta endale surnud vangide palitute kuhjast ühe palitu, kõik uued vangid viidi täitapupunkti, k.a Billy - keegi Lazzaro oli lubanud Wearyle, et maksab ta surma eest kätte Billyle - noored sõdurid said pesema, vesi oli kuum, kuid see ei suutnud neisse sooja sisse tuua, nende riided käisid samal ajal läbi gaasikambrist, et baktereid hävitada - lendas ajas tagasi, kui oli imik ja ema teda vannitas ning ta rõõmus beebi oli, järgmisel hetkel oli keskealine optik, kes mängis golfi, kui päike pilve taha läks hakkas tal pea ringi
Ka vaatlusi läbi viies peame suhtuma kriitiliselt sellesse, mida arvame end nägevat, sest mõnikord "näeme" me seda, mida tahame näha, mitte seda, mis toimub tegelikult. Järgnevalt üks näide nahkhiirte uurimisest. Kaua aega hämmastasid nahkhiired inimesi oma salapärase võimega pimeduses millegi vastu põrkumata lennata. Enamik inimesi uskus, et nahkhiired on saanud oma võime pimedusejõududelt. Mungakloostri ülemat Lazzaro Spallanzanit ei rahuldanud see seletus. Ta püüdis mõned nahkhiired ja asus nendega katsetama. Kõigepealt otsustas ta kontrollida, kas nahkhiired näevad pimedas. Ta vedas toa risti-rästi täis siidniite, niitide külge aga sidus kellukesed, kattis aknad tihedalt kinni ja laskis nahkhiired lahti. Kellukesed ei helisenud - järelikult nahkhiired ei puudutanud siidniite. Seejärel kleepis ta nahkhiirte silmad kinni, kuid tulemus oli ikka sama - kellukesed ei helisenud,
bioloogiline ehk siis samuti geneetiline isa sellele lapsele. Kaasaegsed tehnoloogiad inimese kunstlikust viljastamisest on välja kujunenud lüpsikarjade viljastamisest. Näiteks lehmadele paigaldatakse pulli sperma käsitsi suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale ei jagunud kõige paremate geenidega pulli. Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema. Kunstliku viljastamisega seoses on välja antud mitmeid seadusi ja sätteid. Mõned neist: · Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist
omadus) olnuksid lihased. Kahe viimase puhul oli tegemist spetsiifilise füsioloogilise omadusega. Hiljem mõeldi sääraseid veelgi juurde, nt Johann Blumenbach (1752-1840, ka füüsilise antropoloogia üks loojaist), rääkis regeneratiivsest võimest kudedel. 18. sajani lõpus levisid eksperimentaalsed ja kvantitatiivsed meetodid. Rene Reamur (1683- 1757) nt pani tähele, et maos seedub pigem liha, mitte tärklis. Ta hankis ka maomahla, nagu itaallane Lazzaro Spallanzani'gi (1729-1799), kes mõistis, et mitte üksnes magu pole seedeorgan. Maomahla keemilist koostist ei suutnud nad veel määrata, küll aga näitasid, et seedemahlad lagundavad toiduaineid ka väljaspool organismi. Itaalias tehti 18. sajandil olulisi tähelepanekuid elektri vallas. Luigi Galvani (1737-1798), lähtudes juhuslikult tehtud tähelepanekust, et lihast saab mehhaaniliselt ärritada, postuleeris
annaabi.ee 
