Na+-K+-pump · Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV · Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) informatsiooni edastamiseks pika maa taha: · Aktsioonipotentsiaalid on suured lühiajalised membraanipotentsiaali muutused, mis levivad mööda aksoneid: · Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine: · Puhkepotentsiaal muutub lühiajaliselt positiivseks (20 40 mV), mille järel rakk repolariseerub AKTSIOONIPOTENTSIAALI TEKE · Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na+- ja K+- ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline
Kui kanal on avatud, siis määrab ioonide liikumise elektrokeemiline gradient. Tekib puhkepotentsiaal, mille suurus on lähedane K+ ioonidetasakaalupotentsiaalile (-75mV). Ioonide kontsentratsioonide gradienti hoitakse ioonide aktiivtraspordi abil (Na+-K+ pump). Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na + ja K+ ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega. Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+ ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine (muutub ajutiselt positiivseks, mille tagajärjel rakk repolariseerub). Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küündib kindla ulatuseni -45 mV kuni -55mV-ni. Seda kutsutakse läviväärtuseks. Läviväärtuse ületanud signaal kutsub alati esile aktsioonipotentsiaali, mis levib ainult ühes suunas kuna tagasisuunas liikumine on takistatud refraktaaruse poolt.
suureneb laviinitaoliselt. Põrkeionisatsiooni toimel suureneb laengukandjate kontsent- ratsioon siirdes j2, takistus väheneb, väheneb ka voolu säilitamiseks vajalik pinge ja vool suureneb välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Joonisel 8.2 on toodud dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon, kus on näha kõik kolm eelkirjeldatud reziimi: normaalne vastupinge- ja vastuvoolureziim on kuni punktini A, laviinitaoline voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn. avatusreziim, kus dioodtüristori läbiv vool on määratud välise vooluahela takistusega. Laviinitaolise lülitumise alguse määrab lülitumispinge UDMAX (break-over voltage) ja lülitumisvool I DMAX - Voolu vähenemisel säilub avatusreziim kuni hoidevooluni IH (Holding current) ja sellest väiksemal voolul lülitub türistor välja. Dioodtüristori
elektronkordistit nimetatakse fotokordistiks. Sisuliselt on tegemist fotorakuga, mille fotokatoodi poolt emiteeritud primaarelektronid kiirenduspinge mõjul löövad dünoodideks nimetatud abikatoodidest välja uusi elektrone, nii et elektronide voog laviinitaoliselt võimendub (kuni 100 miljonit korda e. 160 dB). Seadis leiab ka praegu kasutust, näiteks teadusotstarbelises mõõtetehnikas. Kaudselt sarnanevad fotokordistiga nn avalanche-fotodioodid, kus samuti toimub laengute laviinitaoline paljunemine elektrivälja mõjul. Saavutatav võimendus ei ületa 103. Kasutatakse ka nende kahe seadise hübriide. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 12 (43) http://de.wikipedia.org/wiki/Photomultiplier Joonis 4.9. Fotokordisti tööpõhimõtet selgitav skeem. https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=11055704 Joonis 4
Tehniline probleem, väline programmi info küsimist takistab firewall, selleks vaja võimelda, et infot kätte saada. Kuna Napster toetas piraatlust, siis pandi keskserver kinni. Seepärast järgnevates lahendustes üritati leida süsteem, mis keskserverit ei kasuta. Gnutella- keskset serverit pole. Paned programmi käima ja saadad neile arvutitele küsimuse (faili kohta), kelle kohta sa tead, et kas neil on see programm, nemad saadavad omakorda edasi (laviinitaoline süsteem) tõmbamine toimub otse. Mure, kuidas sa tead, mis masinates veel Gnutella töötab (lahendused: paned listi kaasa, teed veebilehe, kus on nimekiri, iga kord kui päring tehakse, salvestab info kus päring tuli. Palju masinaid ja päringud läbivad kõik sõlmed läbi ning liikluse hulk läbi interneti on nii suur, et interneti ühendused ei pea vastu Kazaa/Skype- need kes tegid Skype, tegid enne Kazaa. Ajutised kesksed serverid e supernoded (arvuti), millega on arvutid ühendatud
Kollektorpinge väheneb veelgi C1 tühjeneb veelgi VT2 baas muutub veelgi negatiivsemaks ja selliselt tekib laviini taoline protsess, mille tulemusena VT1 küllastatakse ja VT2 suletakse. Tekinud olukord ei saa kesta aga lõpmatult kaua, sest kondensaatori tühjenemisvool mis läbib RB2te väheneb ja kuna tühjenemisahelas on pingeallikas mis püüab kondensaatorit ümber laadida, siis teatud hetkel saavutab UB2 pinge +0,5V. VT2 avaneb, ning käivitub vastupidine laviinitaoline protsess, mille tulemusena VT2 küllastatakse ja VT1 suletakse. Transistor multivibraatori töö seisnebki perioodilises transistoride sulgemises ja avanemises, mille tulemusel kollektorpinged muutuvad ristkülikule lähedaselt. Väljundpingena võib kasutata ükskõik kumba kollektorpinget, erinevus on ainult selles, et kui üks transistor on suletud ja tema kollektorpinge võrdub toitepingega, siis samal ajal teine on küllastatud ja seal on pinge UCEsat, mis on
läbilöögirezümile, vastuvool suureneb, tekib põrkeionisatsioon ja vool suureneb laviinitaoliselt. Põrkeionisatsiooni toimel suureneb laengukandjate kontsentratsioon siirdes j2, tema takistus väheneb, väheneb ka voolu säilitamiseks vajalik pinge ja vool suureneb välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Joonisel 6.2 on toodud dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon, kus on näha eelkirjeldatud reziimid: normaalne vastupinge- ja vastuvoolureziim on kuni punktini A, laviinitaoline voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn. avatusreziim, kus dioodtüristori läbiv vool on määratud välise vooluahela takistusega. Laviinitaolise lülitumise alguse määrab lülitumispinge U (break-over voltage) ja lülitumisvool I - DMAX DMAX Voolu vähenemisel säilub avatusreziim kuni hoidevooluni I (holding curreni) ja sellest
vool suureneb laviinitaoliselt. Põrkeionisatsiooni toimel suureneb laengukandjate kontsentratsioon siirdes j2, tema takistus väheneb, väheneb ka voolu säilitamiseks vajalik pinge ja vool suureneb välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Joonisel 6.2 on toodud dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon, kus on näha eelkirjeldatud reziimid: normaalne vastupinge- ja vastuvoolureziim on kuni punktini A, laviinitaoline voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn. avatusreziim, kus dioodtüristori läbiv vool on määratud välise vooluahela takistusega. Laviinitaolise lülitumise alguse määrab lülitumispinge UDMAX (break-over voltage) ja lülitumisvool IDMAX- Voolu vähenemisel säilub avatusreziim kuni hoidevooluni IH (holding curreni) ja sellest väiksemal voolul lülitub türistor välja. Dioodtüristori vastusuunareziim on tavaline dioodi vastusuunareziim seal esineva
annaabi.ee 
