tulemus, teatud sotsiaalsete mehhanismide, printsiipide ja normide olemasoluga, mis reguleerib ühiskondliku organismi arengut. See on alati keeruka ja mahuka töö tulemus, milles osalevad poliitilised tegelased, uurimistegevuskeskused ja teaduslikud instituudid ühesõnaga kollektivistlikul tasandil kümnete või sadade inimeste ja organisatsioonide saavutus. Poliitika nõuab mitte ainult teadmisi, aga ka poliitilise laveerimise meisterlikkust ja kompromisse, oskust haarata masse, ettenägelikkust ja valmisolekut ettearvamatuse suhtes. Sellepärast võib öelda, et mitte kõike saab eeldada kindla arvestusega; selles esinevad ka emotsioonid, intuitsioon, meisterlikkus. Seepärast poliitika esindab ennast mitte ainuüksi teadusena, vaid ka kunstina kunst riiki juhtida, kunst vallutada ja ülalpidada, sotsiaalsete eesmärkide ja huvide elluviimine. Kui me
Kuulutati välja Asutava kogu valimised ning loodi tööliste ja soldatite nõukogud. 1919. märtsis kogunes Weimaris Asutav Kogu ja töötas välja põhiseaduse. Weimari Vabariigi olukord oli ebakindel: A) 1919 aasta algul üritasid Berliinis võimu haarata kommunistid (ebaõnnestunult) B)1919. kuulutati Baieris välja Nõukogude Vabariik, mis suruti maha. C)1920.aasta märtsis toimus parempoolsete riigipöörde katse. Saksa valitsuse laveerimise poliitika erinevate poliitiliste jõudude vahel aitas säilitada Saksamaal tasakaalu. Austria ja Tsehhimaa: 1918-1920 pingeline olukord, kuid sellele vaatamata säilitati tasakaal. Poola, Slovakkia ja Horvaatia: Maaelanikkond on võimudele kindel tugi. Loodi rahvusriigid. "juhtiv demokraatia." Ungari: 1919 aastal haarasid võimu kommunistid. Kujunes väla autoritaarne reziim. Itaalia: 1919-1920 tunti end kõrvale tõrjutuna, sest suurriiklikud ambitsioonid ei täitunud. Selle
isegi tuge. 21 Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik Kahtlemata on seadus vajalik iseküsimus mille jaoks kas rahva teavitamiseks või tõelise olukorra lahendamiseks ja kontrolli loomiseks. Kentsakas on eelnõust tihti lugeda, et asi on nii ja nii, kui pole just veenvaid põhjusi, mis lubaksid ka seadusest kõrvalehoidmist. Sisuliselt tähendab see aga seda, et vähese laveerimise ning mõningase tõlgendusoskusega inimesed võivad kergesti seaduse nõuetest kõrvale hiilida. Järelvalve nõrkus on kahtlemata algatamisõiguse puudumine, mis teatud juhtudel võib osutuda probleemiks inimesed ei pruugi endale probleemi olemust teadvustada või nad ei julge midagi ette võtta, kuna kardavad tööd kaotada Komisjon peab tegelema "saja asjaga" nimelt konkreetsete diskrimineerimisjuhtudega ja samas ka analüüsima seaduse mõju. Nimetatud