Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lavateostes" - 5 õppematerjali

Ooperi eelkäijad eestis ja maailmas
2
doc

Ooperi eelkäijad eestis ja maailmas

ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab

Muusika → Muusika
9 allalaadimist
Mozart ja tema tuntumad ooperid
3
doc

Mozart ja tema tuntumad ooperid

Mozarti ooperid Mozart on üks suuremaid ooperiheliloojaid läbi aegade, tema tuntumad teosed on teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid ­ baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid ­ opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ­ ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist")

Muusika → Muusika
29 allalaadimist
Väliskirjandus
4
odt

Väliskirjandus

,,Brandt"(inimene, kes ei suuda olla painduv, omad tõekspidamised) ,,Peer Gynt" III periood:puhas realism ,,Nukumaja"-"Nora" ,,Viirastused"-"Tondid" ,,Rahva vaenlane" Sümbolismi väljendavad: ,,Metspart" ,,Ehitusmeister Solness" ,,Kui me, surnud, ärkame" August Strindberg Rootslane, keda võib pidada XX sajandi näitekirjanduse üheks alusepanijaks. Jõudis kirjutada u 60 lavateost. Oma lavateostes ja teoreetilistes kujutistes põhjendas ta nii realistlikku, naturalistlikku, sümbolistlikku kui ka ekspressionistlikku teatrit. LOOMING: kuulsamates draamades esinevad prekonnaprobleemid, meeste ja naistevahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. ,,Punane tuba" ,,Vabamõtleja"(teostuselt laialivalguv, väheusutavad karakterid) ,,Isa"(psühholoogiline)

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist
Ooper-Carmen
6
docx

Ooper „Carmen“

Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ja juhatanud etendusi Läti Rahvusooperis, Göteborgi Ooperiteatris Rootsis jm. Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias. Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana. „Carmen“ on prantsuse ooper, mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul. Ooper räägib mustlastüdrukust ja tema elust. Laval hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersamdi José armastus lugu. Carmen lakkab armastamast José’d ja kingib oma südame härjavõtlejale Escamillole. José ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud ja tapab ta.

Muusika → Muusika
16 allalaadimist
Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

Eelarvamuste kiuste soovis kirjaneitsi, et tema näidendites mängiksid naisosatäitjaid naised ­ kahjuks oma eluajal ta seda ei näinud. Joonis 5. H. Rosenthal ja H. Jannsen näidendi ,,Maret ja Miina ehk kosjakased'' nimiosades. Autor: J. Behse. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 149) Meeleolu edasiandmiseks kasutati lavateostes ka luulet, mida Koidula kirjutas ja millele viisi lõi ning saatis klaveril lava taga (Mihkla 1965: 174). 13 2.1.1. Saaremaa onupoeg Tegevus etendub talurentnik Muru Miku, tema tütre Miina ja noore talupoja Hansu vahel. Miku on nõuks võtnud oma tütar anda mehele onupojale, kes peab Saaremaal kooliõpetaja ametit, ega luba Miinat noorele talupojale Hansule, keda viimane armastab. Sestap otsustab

Kirjandus → Kirjandus
123 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun