elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski
Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Esitatakse JOSEF WEINBERGER LIMITED litsentsi alusel, kes esindab R&H THEATRICALS of New York 3 Isiklik arvamus ,,Helisevat muusikat" käisin vaatamas kuuendal oktoobril Vanemuise teatris. Minu arvates oli see muusikal üks parimaid etendusi üldse, mida näinud olen. Lavateosena meeldis see mulle isegi rohkem kui film. Laulud sobisid kõigile näitlejatele väga hästi ning möödalaulmisi ei olnud. Ka kostüümid olid paigas. Üldisi vigu ei olnud märgata, võib-olla ka sellepärast, et armusin näitemängu esimesest silmapilgust ning ei leidnud aega vigu leida. Arvan, et lavaline liikumine oli hea. Kõik toimus õiges järjekorras ning sündmustik oli loogiline. Kahju oli ainult sellest, et oleksin tahtnud näha osasid stseene, mida filmis näinud olen
Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Esitatakse JOSEF WEINBERGER LIMITED litsentsi alusel, kes esindab R&H THEATRICALS of New York Isiklik arvamus ,,Helisevat muusikat" käisin vaatamas kuuendal oktoobril Vanemuise teatris. Minu arvates oli see muusikal üks parimaid etendusi üldse, mida näinud olen. Lavateosena meeldis see mulle isegi rohkem kui film. Laulud sobisid kõigile näitlejatele väga hästi ning möödalaulmisi ei olnud. Ka kostüümid olid paigas. Üldisi vigu ei olnud märgata, võib-olla ka sellepärast, et armusin näitemängu esimesest silmapilgust ning ei leidnud aega vigu leida. Arvan, et lavaline liikumine oli hea. Kõik toimus õiges järjekorras ning sündmustik oli loogiline. Kahju oli ainult sellest, et oleksin tahtnud näha osasid stseene, mida filmis näinud olen
Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. ,,Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest," kirjutab Kleis. (Kleis 1974: 94). Poliitiline teema kirjanduses kaotas tähtsuse ning muutus keisrite tegude lipitsevaks ülistuseks. Teater lõi täielikult lahku kirjandusest seal etendati miime, atellaane, pantomiime ja pakuti eelkõige veriseid vaatepilte. Tõsine näidend lavateosena kadus ja muutus puhtkirjanduslikuks lugemisdraamaks. Rooma kirjanduse tase üldjoontes langes, hoolimata mõnest progressiivsest joonest. Kirjanduslooming kasvas aga kvantitatiivselt, kirjanike hulka ilmus mitmeid provintsiaale Page 3 Vaskne ajajärk Seoses keisririigi üldise allakäiguga said alates 2. Sajandist üha selgemini nähtavaks ka rooma kirjanduse languse tunnused
valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski
annaabi.ee 
