kangutada, kuid see ei õnnestu.Endla teater korraldas 11. märtsil esimese üle-eestilise Koolinoorte Teatripäeva, kus maakonna õpilastele pakkusid töötube ja etendusi kokku 15 teatrit, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia. Endla teatri programmis „Teater 1 päevaga“ said gümnaasiumiealised noored ise lavale tuua lühietenduse, käies selleks läbi kõik etapid alates näidendi kirjutamisest, lavastamisest, kujundamisest kuni näitlemiseni. Teiseks korraldamisaastaks anti teatepulk edasi Kuressaare Linnateatrile.
Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast kolm aastat Eesti esindaja Skandinaavia riikides, seejärel kaksteist aastat saadik Saksamaal, Sveitsis ja Austrias ning neli aastat Lätis. 1936.aastal valiti Menning Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks. 1937. aastast jäi ta Tartusse vanaduspõlve veetma ning suri siin 5. märtsil 1941. Ta on maetud
Loomulikult on tore, et ka neile anti võimalus sellisel võimsal etendusel kaasa teha, kuid samas rikkus see natuke emotsioone minu jaoks ära. Kusjuures ei olnud ma ainuke, kes nii arvas. Selles proovis oli publiku hulgas ka paar tuttavat, kes tantsuga proffessionaalselt tegelevad ning peale proovi rääkides tuli välja, et nende arust osaliselt ei olnud tantsijad head ja Eestist leidub palju-palju paremaid. See oli meie arvamus. Siiski oli mu mulje selle etenduse ideest ja idee lavastamisest üsna hea. Mõte toodi inimesteni elavalt ja huvitavalt ning samal ajal aidati kõige sellega ka vähihaigeid.
venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi. Tookord filmist siiski asja ei saanud, "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi, käe all. See kuulub koos sama rezissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots Aare Laanemets, Tõnisson Ain Lutsepp, Lible Kaljo Kiisk). "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "Kevad südames" (peaosas noor kontratenor Toomas Uibo). "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. Kevade on 21 trükis ja 13 keeles. Kasutatud Kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts 2.http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php? option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts- elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120
kõige olulisem. Läbi mehaanilisuse jõutakse loomiseni. Tegeleb tantsuesteetikaga. Kaasaegse tantsu mõju oli oluline tema tegemistele. Olulisem lavastus ,,Hamlet" Moskva Kunsiteatris. Pärast seda lõi Firenzes oma Teatriakadeemia 1913 1916, kirjutas väga palju raamatuid. 31) Adolphe Appia Eesmärgiks luua uus teatriesteetika, pidi võtma joonistustunde, et ta oskaks õigesti kirja panna mõtteid teatri tehnilisest poolest. 1895 ,,Wagneri draamade lavastamisest" esimene teoreetiline teos. Saigi kuulsaks põhiliselt, sest lõi kujundusi Wagneri ooperitele. Eitas kaheplaanilist maalitud dekoratsiooni, asetas selle kolmemõõtmelise ehk elava kujundusega. Struktureeritd ruum eri kõrgustes. Pidas oluliseks ruumilise liikumise ja muusika kooskõla. Oluline märksõna valgus, varjul oli sama suurt tähtsus kui valgusel. Pidi ühendama lavastuse aja ja ruumi. Tema ajal hakati kasutama ka elektrivalgustust. Tema ideed jäid pikaks ajaks vaid teooriaks
Diderot oskas inglise keelt ja temale tehti ülesandeks seda tõlget teostada, aga ta otsustas, et peab ikka kirjutama ise selle Prantsuse entsüklopeedia. Tema kirjanduslik talent ja tegevus oli äärmiselt mitmekülgne. Voltaire oli pigem nö ideede algataja. Diderot kirjutas neid rohkem läbi. Voltaire ostutas mitmetele momentidele näiteks draamakirjutamise alal, aga Diderot arendas neid momente ja otsib uusi teid. Ta räägib ka lavastamisest ja teatrist. Oli ka omaaja häid prosaiste. Kirjutas ilukirjanduslikku proosat jne. Ta kirjutab filosoofiast, eetikas, näitleja meisterlikkusest, kunstinäitusest (sai esimeseks Euroopa kunstikriitikuks). Nii nagu valgustusautritel ikka, paistab tema teostes silma kombinatsioon filosoofiast ja meisterlikkusest. Kirjandusse tuleb ta tõlgetega. Põhimõtteliselt võib öelda, et siin kehtib sama, mis Voltaire puhul .Seal kumab taga inglise olustik, kultuur ja kirjandus. Eriti paistab
annaabi.ee 
