Mikiver 1976-85 Mikiver 1970-1974 Osad riigirahad Noorsooteatris Hoitakse jäigalt akadeemilist joont, jälgitakse traditsioone Noorsooteatri areng · Panso Mikiver Komissarov Allabert Nüganen alates 1992 · 1994. a muudeti teatri nimi Tallinna Linnateatriks läbi ajaloo on olnud see maja probleem Teatriuuenduse jätk Vanemuises Tooming ja Hermaküla jätkavad Vanemuises lavastajatena. Esinevad ka näitlejatena. Üha selgemini hakkab ilmnema nende omanäolisus. Kummalgi kujuneb välja oma väike püsitrupp teatrisisesest ja laiem mõttekaaslaste ja toetajate ring. Undi kui lavastaja potentsiaal ilmneb hiljem. Tõnu Tepandi. Toomingu tipplavastused Vanemuises (peaosas L. Eelmäe) · Enno ,,Veli Joonatan" 1976 · ,,Polonees" · ,,Kauka jumal" Tooming oli ka Ugala peanäitejuht 1979-1983. Ugala ja Vanemuise ühislavastus ,,Libahundi mäng" 1981
mitmetes Epp Kaidu lavastustes (nt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia”, 1971), kusjuures Tooming kehastas tavapäraselt pigem negatiivse, isegi deemonliku märgiga tegelasi, Hermaküla oma sooja sarmiga aga positiivseid kujusid. (Selle traditsiooni murdis Kaarin Raid n.-ö. vastupidise rollijaotusega – Ion Drutse „Pühamast püham”, 1977.) Näitlejatena suutsid Hermaküla ja Tooming alati, isegi ideoloogiliselt kallutatud lavalugudes, väärtustada neile endile lavastajatena lähedasi üldinimlikke väärtusi, esindades mõlemad rollis pigem isiksuslikku eneseväljendust kui lavalist ümberkehastumist. 39 Kaarin Raid, kes liikus 1970. aastail Pärnu teatrist Noorsooteatrisse ja sealt edasi „Vanemuisesse”, suutis lavastajana ühendada psühholoogilise teatri ning uudse, tingliku lavakeele. Tema legendaarsemaid lavastusi, Tennessee Williamsi „Tramm nimega „Iha”” (1972
kolmas on suurepärane näitleja, neljas esindab erinevaid rasse või soolisi aspekte töös, viies on koomilise andega jne. Kõik nad funktsioneerivad esteetilite, referentsiaalsete (näitleja), metalingvistiliste, etenduslike ja suhtluslike aspektide kaudu töös. Märgates 6 semiootilist funktsiooni koos 3 märgilise tasandi (poietic, trace, aesthesic) toimimisega, teades 4 meediumi kasutamist töös saame materjali järelemõtlemiseks ja otsuste tegemiseks koreograaf-lavastajatena ja tantsijatena. PERFORMERS PERSPECTIVE: Kuidas tantsijad kogevad seda, mida nad teevad laval? Nägemine, see on sensoorse aparaadi kasutamine: silmad, kõrvad, nina, nahk, lihased jne. Tunnetamine tajumine on seotud meie rektsioonidega sellele, mida me teeme, ja mis meie sees toimub need on variatsioonid ja variandid emotsioonidest jt. mõjuteguritest, mis meile toimivad. Närvisüsteem võimaldab meil kogeda ja erinevate kogemnuste vahel vahet teha.
annaabi.ee 
