20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda 100 m kümnete km, laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgu võib ulatuda 40-50 m.
meetrid laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad glatsiofluviaalsetest setetest - jämedateralistest liivadest, kruusadest, veeristest, munakatest, võib esineda ka rahnusid. Setetele on iseloomulik põimjas kihilisusVastavalt erinevale välisilmele ja kujunemisele eristatakse mitut tüüpi oose: harioosid - ristlõikes kitsad, suhteliselt kõrged, terava laega; kujunenud kitsastes jääalustes tunnelites lavaoosid - platookujulised oosid - laiad, tasase laega. Nende ooside ristlõikes näeme, et glatsiofluviaalsete setete kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud lõhedes. komeetoosid ka ooskuhik - nagu nimigi viitab on tegemist piklik ovaalsete asümmeetriliste pinnavormidega. Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja kitsam
mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? harioosid - ristlõikes kitsad, suhteliselt kõrged, terava laega; kujunenud kitsastes jääalustes tunnelites lavaoosid - platookujulised oosid - laiad, tasase laega. Nende ooside ristlõikes näeme, et glatsiofluviaalsete setete kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud lõhedes. komeetoosid ka ooskuhik - nagu nimigi viitab on tegemist piklik ovaalsete asümmeetriliste pinnavormidega. Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja kitsam. Ka settematerjal nendes
annaabi.ee 
