näidendeid. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja
Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka mittevaimulikel. Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul. Esimesed liturgilised näidendid olid lihtsad, kuid peagi muutusid need tehniliselt keerukaks. Käsutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid: inglid laskusid Taevast alla kraanadega, Põrgu neelas patuseid ja selle väravast paiskus välja suitsupilvi. Selleks, et need tehnilised imed toimiksid, pandi tööle kümneid inimesi. Liturgilistes näidendites lavastati naturalistlikke pilte hukkamistest, jäsemete äraraiumisest, ohverdamise stseenides kasutati elusaid loomi. Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. Etendust saatis muusika. Keskaegsed näidendid olid
Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka mittevaimulikel. Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul. Esimesed liturgilised näidendid olid lihtsad, kuid peagi muutusid need tehniliselt keerukaks. Käsutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid: inglid laskusid Taevast alla kraanadega, Põrgu neelas patuseid ja selle väravast paiskus välja suitsupilvi. Selleks, et need tehnilised imed toimiksid, pandi tööle kümneid inimesi. Liturgilistes näidendites lavastati naturalistlikke pilte hukkamistest, jäsemete äraraiumisest, ohverdamise stseenides kasutati elusaid loomi. Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. Etendust saatis muusika. Keskaegsed näidendid